täna oli minule kui jalgratturile päris ebameeldiv päev
alustan kõige värskemast
lõpetasin töö natuke enne 18, et ma jõuaks enne uste lukustamist trepikojast ratta võtta ja lahkuda
hommikul oli mul natuke ebameeldiv üllatus, et mu tavapärane parkimiskoht esimesel korrusel oli tööle jõudes juba võetud.
egas midagi
viisin ratta treppidest üles teisele korrusele
panin ta seal trepikäsipuu külge kinni (lukustasin). samamoodi olen ma ka esimesel korrusel teinud.
läksin tööle
pärast tööpäeva tulin siis ratast võtma ja mis ma näen?
ei, mu ratast ei olnud keegi ära varastanud
tänu jumalale!!!
aga mis oli siis?
keegi oli paberilehe teibiga sadula külga pannud
arvutiga tükitud ja printeriga prinditud paberilehe
ma sõnasõnalt seda kirjakest ei mäleta
aga point oli selles, et teise korruse maakleritsikkide arvates ei ole teine korrus päris sobiv koht ratta jaoks ja pangu ma oma ratas mujale.
ja mind EI huvita, et seal oli kirjas sõna "armas"
ma terve eelmise suve parkisin ratast esimesele korrusele ja mitte ÜHTEGI korda keegi ei öelnud mulle midagi, ei kirjutanud mingeid kirjakesi ja isegi ei vaadanud mind viltuse pilguga, et "misasja ta topib oma ratast siia?!"
MITTE ÜHTEGI KORDA
ja ühe korra ma hädas (mu koht on juba ära võetud) pargin ratta teisele korrusele ja siis selline kirjake
ausõna ma üldse ei tahtnud oma ratast TEISELE korrusele vedada. ma heameelega oleks ratta oma tavapärasele kohale pannud.
aga ei
ma ei tea, kas neil seal kinnisvarabüroos ei ole mitte millegagi tegeleda, et selliste triviaalsete asjadega tegeletakse, et trükitakse kirjake, prinditakse see välja ja siis lõigatakse A4 väiksemaks, võetakse teipi ja teibitakse rattasadulat?
ma ei tea
meil ei ole büroo juures rattahoidjat
mina ei ole selles süüdi, eksole?
nii aga mis siis hommikul oli?
pm´iliselt meid oleks ühel ja samal ristmikul kahe blondi tsiki poolt alla aetud autotega
soola ja kalevi ristis
esimene episood oli selline nagu tollel noormehel, kes lootuse ja võru tn ristis alla aeti ja kes peaga vast asfalti kukkus...
ja ka naise poolt!
meie tulime mööda kalevit linna poole. linna poolt tuli tsikk ja tahtis soola keerata. ta pidi selleks otseliikujatele teed andma
aga ei!
ta pöörast lihtsalt siimule ette!
ma näitasin fakki
mida muud ma teha saan, eksju?
siim sõitis talle hästi lähedale, et wtf?!
ma ei saa aru, kas see tsikk arvas, et me liigume samal kiirusel mis jalakäijad või et meie rataste pidurid on mingid eriti kiired või ta tõesti arvas, et me mingil ma-ei-tea-mis-põhjusel peaks talle teed andma?
nii aga see polnud veel kõik
me ei olnud veel jõudnud sellest olukorrast toibudagi, kui juhtus see, et üks teine tsikk hakkas soolast parempööret kalevisse tegema ja oleks meile otsa sõitnud
kõik see ühel tavalisel anna teed ristmikul...kõik see mingi ca 10 sekundi jooksul
täiesti käsitlematu
ja kõik need olukorrad on naistega seotud...
mis värk on?
alustan kõige värskemast
lõpetasin töö natuke enne 18, et ma jõuaks enne uste lukustamist trepikojast ratta võtta ja lahkuda
hommikul oli mul natuke ebameeldiv üllatus, et mu tavapärane parkimiskoht esimesel korrusel oli tööle jõudes juba võetud.
egas midagi
viisin ratta treppidest üles teisele korrusele
panin ta seal trepikäsipuu külge kinni (lukustasin). samamoodi olen ma ka esimesel korrusel teinud.
läksin tööle
pärast tööpäeva tulin siis ratast võtma ja mis ma näen?
ei, mu ratast ei olnud keegi ära varastanud
tänu jumalale!!!
aga mis oli siis?
keegi oli paberilehe teibiga sadula külga pannud
arvutiga tükitud ja printeriga prinditud paberilehe
ma sõnasõnalt seda kirjakest ei mäleta
aga point oli selles, et teise korruse maakleritsikkide arvates ei ole teine korrus päris sobiv koht ratta jaoks ja pangu ma oma ratas mujale.
ja mind EI huvita, et seal oli kirjas sõna "armas"
ma terve eelmise suve parkisin ratast esimesele korrusele ja mitte ÜHTEGI korda keegi ei öelnud mulle midagi, ei kirjutanud mingeid kirjakesi ja isegi ei vaadanud mind viltuse pilguga, et "misasja ta topib oma ratast siia?!"
MITTE ÜHTEGI KORDA
ja ühe korra ma hädas (mu koht on juba ära võetud) pargin ratta teisele korrusele ja siis selline kirjake
ausõna ma üldse ei tahtnud oma ratast TEISELE korrusele vedada. ma heameelega oleks ratta oma tavapärasele kohale pannud.
aga ei
ma ei tea, kas neil seal kinnisvarabüroos ei ole mitte millegagi tegeleda, et selliste triviaalsete asjadega tegeletakse, et trükitakse kirjake, prinditakse see välja ja siis lõigatakse A4 väiksemaks, võetakse teipi ja teibitakse rattasadulat?
ma ei tea
meil ei ole büroo juures rattahoidjat
mina ei ole selles süüdi, eksole?
nii aga mis siis hommikul oli?
pm´iliselt meid oleks ühel ja samal ristmikul kahe blondi tsiki poolt alla aetud autotega
soola ja kalevi ristis
esimene episood oli selline nagu tollel noormehel, kes lootuse ja võru tn ristis alla aeti ja kes peaga vast asfalti kukkus...
ja ka naise poolt!
meie tulime mööda kalevit linna poole. linna poolt tuli tsikk ja tahtis soola keerata. ta pidi selleks otseliikujatele teed andma
aga ei!
ta pöörast lihtsalt siimule ette!
ma näitasin fakki
mida muud ma teha saan, eksju?
siim sõitis talle hästi lähedale, et wtf?!
ma ei saa aru, kas see tsikk arvas, et me liigume samal kiirusel mis jalakäijad või et meie rataste pidurid on mingid eriti kiired või ta tõesti arvas, et me mingil ma-ei-tea-mis-põhjusel peaks talle teed andma?
nii aga see polnud veel kõik
me ei olnud veel jõudnud sellest olukorrast toibudagi, kui juhtus see, et üks teine tsikk hakkas soolast parempööret kalevisse tegema ja oleks meile otsa sõitnud
kõik see ühel tavalisel anna teed ristmikul...kõik see mingi ca 10 sekundi jooksul
täiesti käsitlematu
ja kõik need olukorrad on naistega seotud...
mis värk on?
No comments:
Post a Comment