gibberish about haige

Kuulasin just Kuku Raadiot ja mul tuli pm nutt peale.

Elu võib ikka nii masendav olla.

Ja just enne ma olin vaadanud paari 20something tsiki blogi: fashion week, esireast pildistamine, "minaeiolelihttööjaoksloodud".

Nagu fakk? Misasja?

Langus võib ikka väga kiiresti toimuda.

Jääd haigeks, haigusraha saad väga vähe, siis ei ole enam üldse sissetulekut, siis pole kodu ja oledki koos lapsega kodutu.

Kuidas saab üldse küsida "kas te julgete haige olla?"?!?!

Nagu sa saaks kuidagi valida, kas sa oled haige. Haige on see, et selline küsimus saab üldse tekkida. Nagu 10 aastat tagasi oleks seda inimest haigeks peetud, kes ütleb, et "kle, mul on postkast täis." noh nagu gmail oleks täis vms.

Tänapäeval põhjustab juba igapäeva elu nii paljudele inimestele stressi, et keha lihtsalt ei suuda haigustele vastu panna.

R ärkas ja ma ei suuda rohkem edasi mõelda ega mõtet rohkem viimistleda.

gibberish about 1,5

Ronjal on täna 1,5aasta sünnipäev.

Ja meil on selja taga üks jube öö. Õnneks mitte haiglas.

Mul valutab üle mitme aja pea ja enesetunne on nii null kui olla saab.

Ja kõik selle pärast, et mõni inimene on nii hoolimatu ja teistega mittearvestav.

Ja ma tõesti saan aru, et eile oli jalgpall, aga korraldada selliseid mürtsatusi, et kirjanduslikult liialdamata kogu maja vapub ja krohvi kukub vahelae peale, ei ole ikka päris normaalne. Ja siis panna tv nii kõvasti mängima, et ma oleks saanud teha seda, mida kevadel Eurovisiooni ajal teha saab: pilt ETV ja heli mujalt.

Ronja ärkas õhtul selle mürgli pärast viis (5) korda üles. Pärast öösel ärkas veel kolm (3) korda. Masendav. Ja mul oli tast niiiiiiii kahju. Hommikul oli tal kirsina tordil ka üle pika aja taas nohu tekkinud. Oeh.

Ja hommikul ma tundsin, et mu närvid on niiii pingul.

Ma vihkan seda, kui mina peab kellegi (peaaegu) täiskavanud lapsi kasvatama ja kui ma ei saa kellegi teise kui oma lapse pärast magada. Oma kodus!

Aga palju õnne sünnipäevaks Rontsik-Pontsik! Pm sünnipäeva porgandikooki said sa juba eile süüa. Täna proovime esimest korda ka piimasupi ära. Nämma?

Ai mul tuli meelde, et täna peab ju käejälje ka ära tegema! Järgmine jälle kolme (3) kuu pärast.

gibberish about sabaga tita

Eile kodus:

Ronjal on üks mängu-laulukoer

Pm see on üks must-have mänguasi, nagu ma olen nüüdseks aru saanud. Meile see kingiti.

Niisiis eile õhtul ma mõtlesin, et küsiks üle mõne aja Ronja käest koera kehaosi. Nii ta siis näitaski koera kõrva, kätt, kõhtu ja neid näitas ta ka enda ja minu peal kohe pärast koera. Siis küsisin saba järele. Kuna koer oli tema poole näoga, siis esiti ei näidatud midagi. Siis keerasin koera külje peale, et saba oli ka näha. Siis näidati koera saba ära ja kohe otsa patsutati endale tagumiku peale ja näidati näpuga ka emme vastava area suunas.

Sabaga tita oleks tegelikult ju päris nunnukas :-D

Veel on Ronjal nüüdseks tekkinud komme mind kõikjale käsipidi või kampsunist tõmmates kaasa kutsuda.

Ja ta on meeletu nuku ja nukuvankri fänn. Tal on mõnda aega kodus ka nukukäru olnud, aga see ei takistanud tal täna väga põhjalikult põnnikoolis nukkude ja vankritega mängimast. Ta vist olekski sinna neid kantseldama jäänud. Seda panid isegi sealsed teised emad tähele ja üks ütles, et ta esimest korda näeb, et nii väike niimoodi nukkudega mängib (tal endal siiamaani last nukud ei huvita). Samas ma ei tea kui nooreks ta Ronjat pidas. Nimelt hiljuti küsiti meilt kaupsi mänguväljakul, et kas Ronja saab varsti aastaseks. Ma siis vastasin, et varsti saab ta 1,5 aastaseks.

Minu geenid v? Ma varsti juba 10 aastat täisaeline ja ikka pean oma id-kaarti luftitama.

gibberish about riided

Kuna mul ikka ei ole korralikku riidekappi, siis ei ole mul kodus ka palju riideid. Ma juba kardan, et ma kannan need olemasolevad täitsa ribadeks. Aga samas on päris põnev väheste riietega komplekte luua. Käin vahel ka emme juures oma sealseid riideid vaatamas. Selline tunne on nagu oleks poodi läinud: nii palju "uusi" asju on.

Proovisin selga ühte kuldset ampiirlõikega kleiti, mida ei ole kordagi kandnud. Mõtlesin seda siis selga panna, kui ma sedapsi olin, aga ei jõudnudki. Üldse on mul tunne, et ma ei taha enam ühtegi ampiir-või muidu laia lõikega asja selga panna. Mul on üks ilus lai mantel ka olemas, mida ma terve tolle talve kandsin - selline lõige on praegu kõigis moeajakirjades nö kuum, aga ma tahaks ikkagi keskkohta.

Selle kuldse kleidi ma vist võtan öösärgiks.

Ja ma pean end kokku võtma ja välja sorteerima umbes pool oma garderoobist ja need ära andma või müüma.