Ja meil on selja taga üks jube öö. Õnneks mitte haiglas.
Mul valutab üle mitme aja pea ja enesetunne on nii null kui olla saab.
Ja kõik selle pärast, et mõni inimene on nii hoolimatu ja teistega mittearvestav.
Ja ma tõesti saan aru, et eile oli jalgpall, aga korraldada selliseid mürtsatusi, et kirjanduslikult liialdamata kogu maja vapub ja krohvi kukub vahelae peale, ei ole ikka päris normaalne. Ja siis panna tv nii kõvasti mängima, et ma oleks saanud teha seda, mida kevadel Eurovisiooni ajal teha saab: pilt ETV ja heli mujalt.
Ronja ärkas õhtul selle mürgli pärast viis (5) korda üles. Pärast öösel ärkas veel kolm (3) korda. Masendav. Ja mul oli tast niiiiiiii kahju. Hommikul oli tal kirsina tordil ka üle pika aja taas nohu tekkinud. Oeh.
Ja hommikul ma tundsin, et mu närvid on niiii pingul.
Ma vihkan seda, kui mina peab kellegi (peaaegu) täiskavanud lapsi kasvatama ja kui ma ei saa kellegi teise kui oma lapse pärast magada. Oma kodus!
Aga palju õnne sünnipäevaks Rontsik-Pontsik! Pm sünnipäeva porgandikooki said sa juba eile süüa. Täna proovime esimest korda ka piimasupi ära. Nämma?
Ai mul tuli meelde, et täna peab ju käejälje ka ära tegema! Järgmine jälle kolme (3) kuu pärast.
No comments:
Post a Comment