gibberish about Tartu Rattaralli 2013

Kolmapäeval oli mul kõige muu kõrval jälle palavik. Seetõttu ei läinud ma ka pühapäeval TRR´ile just võidumõtetega. Startisin koos S ja K ning ka P oli päris läheduses. Proovisin, et kuidas ma K sabas stardi ära püsin, sest teadsin, et tal oli plaanis hullu panna. Üllatuseks püsisin täiesti eeskujulikult ja nii me ühte gruppi maandusimegi. Sõit oli viisakas ja turvaline. Uskumatu, et nii saab TRR´i kohta öelda. Minu grupis oli ainult kaks nö olukorda - üks kord hakkas üks vend minu ja kõrvalsõitja vahelt läbi trügima (olin veits kuri ja tema arvas, et aeglased võiks üldse ääres sõita :-O) ja teisel korral sõitis üks tüüp P-le tagarattasse (nii juhtus P-l ka eelmine aasta), aga õnneks keegi ei kukkunud. Grupp oli meil muidu hiiglaslik ja sõita lihtne.

Otepääl tõmbasin ära kõrvale boksi ja pärast seda läks pm soolosõiduks. Tee Otepäält Pangodisse oli pm sama tüütu ja tuuline kui mullu. See aasta ma isegi olin natuke rõõmus, et lühikese maa sõitjad välja ilmusid - oli vähemasti kellega koos sõita (isegi kui nad just kõige sirgemad sõitjad ei olnud). Pangodis tegin veel ühe TP pausi.

Ülejäänud rajal kulutasin end veelgi (just tõusudel) ja ei viitsinud grupis sõita. Hõigati küll, et tüdrukud ei vea.

Kui peaksin veel TRR-le minema, siis kahe pudeliga ja mitte ühtegi TP peatust ma enam ei plaani teha. Väga loodan, et tuleb üks kord ka selline TRR, kui ei ole megakuum ilm.

Tulemusega olen pm rahul. Imestan isegi, et kaotus nö minu grupile tuli ainult 5-10 mintsa (olenevalt sellest, millisse juppi ma grupist oleksin sattunud). Samuti olen rahul sellega, et vaimne pinge grupis sõitmisest ei tulnud seekord üldse kimbutama.