gibberish about TRR

Nonii. Elu esimene TRR (Tartu Rattaralli) pikk rada sõidetud. 137 km. Ma jäin rahule. Oma selle aastast treenitust arvestades olin valmis, et võib ka 5 h minna. Aega läks 4:23. Rahul olen ka sellega, et ma ei kukkunud. Sõites proovisime kolmekesi tsikid kokku hoida. See õnnestus peaaegu lõpuni. Esimest korda juhtus ka see, et minu grupis kukuti üpris hullusti (vaadata ma ei julgenud, pauk oli päris hele). See juhtus peale Elvat ja enne Otepääd, kus sõitsime päris suure grupi esimeses osas ja ühele meist kolmest sõitis keegi tagumisse rattase ja kukkus. Nii see vist oli, aga kindel olla ei saa.

Rahul olen ka sellega, et ma kordagi sõidu ajal ei pidanud wc-sse minema. Hull asi küll millega rahul olla, aga minu puhul suur asi. Nt sügisese 89 km Tartu Rattamaratoni ajal käisin 2x pissil ja nüüd kevadel 23 km Tartu Jooksumaratonil käisin ühe korra. Olin täitsa valmis, et vähemalt 1x tuleb jälle käia. Ju ma siis enne starti sain nende 7x asja ikkagi korda aetud. Aega siis arvestan keskööst.

Öö enne võistlus oli väga unetu. Esiteks käisin ma öösel 3x pissil, sest ma jõin söögi kõrvale 0,5 liitrit õlut ja Eurovisiooni ajal veel Värskat ka mingi koguse, et võistlusel vedelikkupuudust ei oleks. Ronja köhis suht kogu öö ja kolis ca 4:00 meile magama/köhima. Jälle magada ei saanud korralikult. Lisaks on mul alati raskusi uuesti uinumisega, kui ma olen pidanud hiljem kui 3:00 öösel ärkama ja ma olin just 3:00 käinud wc-s ja selleks ajaks, kui Ronja meile tuli, ei olnud ma veel normaaselt magama jäänud. Ja oleks, et Ronja oleks siis tahtnud pikalt magada hommikul. Ei tahtnud. Kõps ca 6:45 olime üleval. Ma rohkem ei uinunudki. Nii kui Ronja ärkas, nii ta ka süüa nõudis, siis pidi ka veel sellega tegelema.

Asi, milles ma pettunud olen, on see, et mehed rajal olid üldiselt erilised mömmid. Ette nad tööd tegema kohe kuidagi ei kippunud ja kui lõpuks mõni mees meie töötlusele allus ja sai lõpuks aru, et tema näol siiski mehega on tegemist ja mitte naiste tuules tallajaga, siis see tempo, mida need mehed üldiselt teha suutsid olid pehmelt öeldes kehv. Suht ainult 1 mees tegi ikka mehe tempot ka. Ju need mehed siis hoidsid oma jõudu lõpukoridori jaoks, et seal tempot teha ja äkki isegi mõni muhe kukkumine korraldada. Lihtsalt spekuleerin. Aga äkki nad lihtsalt ei jõudnud kah. 

Aga nüüd magama. Täiesti zombid oleme ju.

gibberish about jooksumaraton

Nii ja paar sõna Tartu Jooksumaratonist ka.

Enne seda käisin ma ka loengut/seminari/tarka juttu jooksmisest kuulamas Vilde Tervisekohvikus.

Käisin, sest ma tahtsin teada, mida pm spetsialist asjast räägib ja mida saab kõrva taha panna.

Tema suurim soovitus oli see, et võta alguses rahulikult. Parem on lõpus hakata mööda jooksma kui alguses. Et siis jookse algul oma tavapärasest tempost aeglasemalt. 

Suurim viga ever. Minu puhul küll. Pigem oleks ma tahtnud olla jõudnud kaugemale selleks ajaks, kui mu jalad valutama hakkavad, sest kui põlved ikka rämevalutavad, siis sa ei jookse enam pm isegi kui sul võhma on veel s*taks. Samuti sain ma aru, et mida kiiremini ma jooksen seda vähem mu põlved valutavad.  Ehk siis tõenäosus, et põlved valutama hakkavad on väiksem ja valu ise lükkub ka kaugemale (saab üldse keegi sellisest lausest aru...?).

Õppisin ma sellest asjast seda, et joosta tuleb ikkagi nagu ka rattamaratonidel, et pm esimesed 7 km pane nagu torust tuleb ja siis edasi lase nagu olud nõuavad.

Aga ma ei taha veel 100% öelda, et jooks kindlasti ei ole minu jaoks ainult sellepärast, et mul põlved hakkavad valutama. Ma väga tahan teada, miks mul üldse põlved nii hullusti valutama hakkavad? Mis mul viga on? On teistel ka tegelikult nii? Jooksevad ka valu trotsides? Valuvaigisti sees (mul polnud tegelt, mõtlesin küll sellele)? Mis nad teinud on, et ei valutaks? Enne võistlust, võistluse ajal?

Muidugi üks suur tegur selle põlvevalu tekkimise juures oli rajaprofiil: üles-alla. Ma võiks mitu-mitu korda rohkem mäest üles joosta kui alla. See allajooks võtab ikka niiii hullust põlvi läbi, et jube.

Aga muidu tore emadepäev oli - käisime emmega Otepääl surnuaias ja suvilas ka. Lõuna-Eesti on nii nunnu ikka. Kohe selline hea tunne tuleb sisse Võru poole sõites. Kõik need orud, metsad ja mäed (nagu Arno peksaks Teelele segast seal Eesti Film 100 klipis). Varsti saab neid orge ja mägesid mnt rattaga sõita ca 130-140 km.

Veel sellest jooksuvõistlusest - pm eks esimesel võistlusel oled ikka loll (ja sageli kipud ka endast targemaid uskuma). Nii ka minu esimesel rattavõistlusel arvasin ma, et tuleb rahulikult võtta. Aga siis tegin ma seda seepärast, et tegemist oli nimepoolest siis veel matkasõiduga ja ma mõtlesin, et kesse ikka siin nii väga võistlemas on. Aga oldi küll võistlemas ja täiega. Järgmine kord olin juba veits targem.

gibberish about vuhvel

Käisime eile pealinnas. Leidsin endale lõpuks pm sobiva rahakoti. Küsisin, et kas see on päriselt nahast. Müüja ütles, et ei, et see on mingist eriti vingest kunstnahast. Ta oleks heameelega sellest tehnoloogiast veel pikemalt rääkinud. Ju neil oli hiljuti koolitus olnud. Lõpuks lisas ta vist müügi(ostu)argumendina, et tegemist on Dolce&Gabbana vuhvliga (ta päris nii ei väljendunud, aga point nii on). Ja ma ei käinud seda kuskil turul ostmas. Pm vähemasti Tallinna suurima ostukeskusega oli tegemist.

Aga rahakott ise on ilus. Ainuke jama on selles, et tegemist on vist vasakukäeliste rahakotiga. Kui selliseid asju üldse olemas on...

gibberish about suur vale

Aega üldse ei ole. Ja midagi tehtud ka ei saa.
Magada tahaks.
Mööblit tahaks.


See on nii jama, et inimene ei saa asju teha siis, kui ta neid tegelikult kõige parema meelega ja efektiivsemalt teeks. Nt ma tahaks hommikul koristada ja alles kuskil nüüd õhtul tööd teha. Ja noh päeval tahaks trenni teha ja mänguväljakul käia. Ja magada ka muidugi pärastlõunal.
Ja see 8tunnine tööpäev on üks suur vale. Tööpäev ju ei ole 8 tundi pikk. See on pigem 10 tundi pikk.
Mhmh lasteaed on elu parim aeg. Ja samas ma oleks nõus ka elu lõpuni 23 olema.

gibberish about mkmm

O hai

Tervitaks siinkohal Kuusalu inimest, et tundis huvi, et mitu varvast on hobusel!

Tõesti, ma ka ei tea...

Nädalavahetuseks muidu lubab vihma. Nunnu. Pühapäeval on võistlus. Nunnu. Saab vist mustaks. Loodan, et vähemasti lumi on nüüdseks Viljandi kandis ära sulanud.

Ronja arengud: oskab öelda "taha", mis võib tähendada nii seda, et ta tahab kui ka seda, et ta ei taha. Keeruline. Väga ilusasti ütleb ka "jah".  Kui tahab ei öelda, siis ütleb "mkmm" nüüd.