Pekist Priiks 2013.
Võib-olla, et kummalise nimega üritus, aga tore üritus. Eelmise aastaga võrreldes olid olud väga vastandlikud. Mullu oli maas lumi, temperatuur oli madalam ja oli tükk tegu, et kiilasjäistel kõrvalteedel üldse püsti jääda. Sel aastal aga olid plusskraadid, veits pori ja tuul.
Püsisin algusest lõpuni 6 min/km jooksu grupis. Võrreldes eelmise aastaga finišeerus sel korral (minu arvestuste järgi) kolm (3) naisratturit rohkem kui mullu ehk siis mina + 3. Võib-olla teen kellelegi liiga ja oli veel naisrattureid :-D.
Tempomeister päris täpne ei olnud ja jooksutempo päris 6 min/km ei olnud - oli kiirem.
Kokkuvõtlikult kõik sujus. Kuskilt valutama ei hakanud. Olen vist oma põlved ja puusad varasemaga võrreldes tugevamaks saanud. Metsapeatustega maha ei jäänud. Esimene kahest oli valehäire ja seejärel õnnestus mul ka üks 5 min sats 5 min/km pundiga joosta, kus tempo tundus pm sama kiire olevat kui 6 min/km pundis, ja sinna otsa kohe ka 6 min/km jooksuots. Pm kogu matka ma sõin ja jõin, sest olen varasemast õppinud, et muidu saabub haamer. Viimases TP-s äkki oleks võinud jooki tankida kaasa, aga jook oli väga külm ja sain ka ilma lisatankimiseta lõpuni (viimased ampsud olid äkki veits kuivad).
Pulss samas oleks võinud madalam olla, aga no aeglasemalt ka poleks tahtnud seda retke läbi teha.
Päeva kõige raskem osa oli tegelikult üldse rongile ja üritusele jõudmine. Öösel magasin väga halvasti. Rongile ma jooksin jope eest lahti ja kott asjadega õlal (saunas selgus, et olin kõik pesemisasjad ja rätiku maha unustanud). Pm olin viimane, et kes rongi astus. Kui rong poleks kõige viimast järgi oodanud, siis olekski vist viimane olnud. Aga noh sooja sai sisse.
Päeva kõige raskem osa oli tegelikult üldse rongile ja üritusele jõudmine. Öösel magasin väga halvasti. Rongile ma jooksin jope eest lahti ja kott asjadega õlal (saunas selgus, et olin kõik pesemisasjad ja rätiku maha unustanud). Pm olin viimane, et kes rongi astus. Kui rong poleks kõige viimast järgi oodanud, siis olekski vist viimane olnud. Aga noh sooja sai sisse.
Võrreldes eelmise aastaga ca 45 minutit kiiremini. Aga võrdlus eelmise aastaga pole väga kohane (kiilasjää ja lumi...ja lõpus 10 km ma ukerdasin üksi lumes). Maratoniaeg oli 18 mintsa kiirem. Ma päris täpselt ei mäleta muidugi, kas ma eelmisel aastal kella ja telefoni panin vahepeal kinni - sel aastal igal juhul mitte.
Seltskond oli tore - ühtegi naist mul naisratturiks või veel "hullem" naismaastikuratturiks keerata ei õnnestunud :-D. Aga väga äge ikka, kui palju tugevaid ja sitkeid naisi on olemas. Ja noh mehed olid ka tublid :-D.
