gibberisg about naiste sport

EC Tallinna Rattamaratonil sõitis pikalt minu ees ca 4-5 meheline punt, ma neil tuules ei sõitnud. Möödusin neist ühe tõusu sisekurvis. Pundi esimene küsis kaaslastelt: "Kurat, kas sa tahaks, et sul SELLINE naine oleks?!"

SEE vist kompliment ei olnud.

Kuid nii võibki teatava grupi suhtumise naiste sporti kokku võtta. Oled tugev (või tugevam kui mõni mees) - ei ole sa õige naine. Oled nõrk (või nõrgem kui mõni mees) - oled mingi mõttetu könn.

Naiste spordi suhtes võiks olla rohkem toetavust - ja seda mitte ainult meestelt. Vahel võivad just teised naised olla need, kes kaasnaissportlast/harrastajat teadlikult või kogemata maha teevad. Ja ei ole ka mina täiesti "puhas poiss" (või nii ma ise olen tunnetanud - ei tea, kas mõni on ka seda isiklikult tunda saanud), aga ma püüan end parandada.

Sel nädalal käisin korra üksi minu tavapärasest trenniajast hoopis ebatavalisemal ajal rattaga sõitmas. Tunne oli utreeritult selline, et kõik naisevõtu eas noormehed käivad just sel ajal sõitmas. Või noh 2 vähemalt. Esimene pm kutsus koos trenni, kuid mul ei olnud too päev nii pikka trenni plaanis. Teisest sõitsin Ülenurme tõusul mööda. Ta sõitis järgi ja kõrvale ning uuris, et kes siis temast niimoodi mööda põrutab (sõbralikult) ja et kas ma ikka Tartu Rattarallile kah tulen.