Tuesday 15 May 2012

gibberish about jooksumaraton

Nii ja paar sõna Tartu Jooksumaratonist ka.
Enne seda käisin ma ka loengut/seminari/tarka juttu jooksmisest kuulamas Vilde Tervisekohvikus.
Käisin, sest ma tahtsin teada, mida pm spetsialist asjast räägib ja mida saab kõrva taha panna.
Tema suurim soovitus oli see, et võta alguses rahulikult. Parem on lõpus hakata mööda jooksma kui alguses. Et siis jookse algul oma tavapärasest tempost aeglasemalt. 
Suurim viga ever. Minu puhul küll. Pigem oleks ma tahtnud olla jõudnud kaugemale selleks ajaks, kui mu jalad valutama hakkavad, sest kui põlved ikka rämevalutavad, siis sa ei jookse enam pm isegi kui sul võhma on veel s*taks. Samuti sain ma aru, et mida kiiremini ma jooksen seda vähem mu põlved valutavad.  Ehk siis tõenäosus, et põlved valutama hakkavad on väiksem ja valu ise lükkub ka kaugemale (saab üldse keegi sellisest lausest aru...?).
Õppisin ma sellest asjast seda, et joosta tuleb ikkagi nagu ka rattamaratonidel, et pm esimesed 7 km pane nagu torust tuleb ja siis edasi lase nagu olud nõuavad.
Aga ma ei taha veel 100% öelda, et jooks kindlasti ei ole minu jaoks ainult sellepärast, et mul põlved hakkavad valutama. Ma väga tahan teada, miks mul üldse põlved nii hullusti valutama hakkavad? Mis mul viga on? On teistel ka tegelikult nii? Jooksevad ka valu trotsides? Valuvaigisti sees (mul polnud tegelt, mõtlesin küll sellele)? Mis nad teinud on, et ei valutaks? Enne võistlust, võistluse ajal?
Muidugi üks suur tegur selle põlvevalu tekkimise juures oli rajaprofiil: üles-alla. Ma võiks mitu-mitu korda rohkem mäest üles joosta kui alla. See allajooks võtab ikka niiii hullust põlvi läbi, et jube.

Aga muidu tore emadepäev oli - käisime emmega Otepääl surnuaias ja suvilas ka. Lõuna-Eesti on nii nunnu ikka. Kohe selline hea tunne tuleb sisse Võru poole sõites. Kõik need orud, metsad ja mäed (nagu Arno peksaks Teelele segast seal Eesti Film 100 klipis). Varsti saab neid orge ja mägesid mnt rattaga sõita ca 130-140 km.

Veel sellest jooksuvõistlusest - pm eks esimesel võistlusel oled ikka loll (ja sageli kipud ka endast targemaid uskuma). Nii ka minu esimesel rattavõistlusel arvasin ma, et tuleb rahulikult võtta. Aga siis tegin ma seda seepärast, et tegemist oli nimepoolest siis veel matkasõiduga ja ma mõtlesin, et kesse ikka siin nii väga võistlemas on. Aga oldi küll võistlemas ja täiega. Järgmine kord olin juba veits targem.

1 comment:

Sweet Kroshka said...

Ah, et nii läks su jooks. :)

Ma peaks mingist lühemast rattarallist ka osa võtma, saaksin oma esimese kogemuse kätta. Ma muidui võistlema ei läeks. Niisama väntaks ja laseks teisi ette :D