Ronjal on üks mängu-laulukoer
Pm see on üks must-have mänguasi, nagu ma olen nüüdseks aru saanud. Meile see kingiti.
Niisiis eile õhtul ma mõtlesin, et küsiks üle mõne aja Ronja käest koera kehaosi. Nii ta siis näitaski koera kõrva, kätt, kõhtu ja neid näitas ta ka enda ja minu peal kohe pärast koera. Siis küsisin saba järele. Kuna koer oli tema poole näoga, siis esiti ei näidatud midagi. Siis keerasin koera külje peale, et saba oli ka näha. Siis näidati koera saba ära ja kohe otsa patsutati endale tagumiku peale ja näidati näpuga ka emme vastava area suunas.
Sabaga tita oleks tegelikult ju päris nunnukas :-D
Veel on Ronjal nüüdseks tekkinud komme mind kõikjale käsipidi või kampsunist tõmmates kaasa kutsuda.
Ja ta on meeletu nuku ja nukuvankri fänn. Tal on mõnda aega kodus ka nukukäru olnud, aga see ei takistanud tal täna väga põhjalikult põnnikoolis nukkude ja vankritega mängimast. Ta vist olekski sinna neid kantseldama jäänud. Seda panid isegi sealsed teised emad tähele ja üks ütles, et ta esimest korda näeb, et nii väike niimoodi nukkudega mängib (tal endal siiamaani last nukud ei huvita). Samas ma ei tea kui nooreks ta Ronjat pidas. Nimelt hiljuti küsiti meilt kaupsi mänguväljakul, et kas Ronja saab varsti aastaseks. Ma siis vastasin, et varsti saab ta 1,5 aastaseks.
Minu geenid v? Ma varsti juba 10 aastat täisaeline ja ikka pean oma id-kaarti luftitama.
No comments:
Post a Comment