Võtsin just elus vist esimest korda antibiootikume, sest pm praegu jookseb neljas (4) nädal köha. Nüüdseks on see lihtsalt selline hääle puhtaks köhimise köha ja õnneks enam köha kätte ära ei sure koguaeg ja öösel on võimalik magada.
Aga muidu käisin nädalavahetusel jõustruktuuridega jõudu katsumas. Läksin sinna peamiselt triatlonile võistlema, aga tuli välja nii, et jooksin lisaks ka 800 m. Triatlon läks väga hästi. See oli ka minu esimene triatlonilaadne võistlus: 12 km ratast, 4 km jooksu, 100 m ujumist.
Esiteks jäin ma kiire stardi tõttu kohe grupist maha, asusin ka kohe gruppi püüdma, kuid sain kätte ainult mõned grupist maha pudenenud naised ja hiljem ka mehed. Ühte meest vedasin kuni ühe kobedama tõusuni, kus ta maha jäi. Teist meest vedasin kuni selleni, kui ta küsis, et kas ma tuules oskan sõita. Mina, et no proovime (ega jah, Tartu Rattarallil saigi vähe grupis sõidetud...). Ta ütles veel, et vot sõida selles kohas. Ma siis sõitsin selles kohas ca 200-300 meetrit kuni selleni, kui see mees arvas, et ma võiks ikka ise vedama minna. Ega tuulega see vedamine kerge ei ole...
Siis jõudsin vahetusalla. Kiiresti rattakingad jalast ja jooksutossud jalga. Siim pärast kiitis, et mul vahetus õnnestus väga hästi. Tsiks enne mind oli ikka korralikult kohmitsenud. Eks ma olin ju ühe korra kingavahetust kasarmus proovinud ka ja paelad enne sobivalt kinni sidunud.
Ja siis ma jooksin. Ja jooksin. Siim jootis ja andis infot. Sain ühe naise kätte ka. 4 km on suht minu distants ka. Vist. Selle ajaga ju jalad ei jõua valutama hakata ja end tagasi ei pea ka üldse hoidma. Kuigi ma mõnel korral mõtlesin küll, et äkki peaks jõudu ujumiseks ka jätma. Kuigi noh palju sa nende jalgadega ikka ujud.
Vett ma täitsa ootasin, sest laupäev oli niiehknaa väga kuum päev ja kui sellele lisada veel jooksmine, siis noh enne ujumist ma rinda ja käsi märjaks eraldi ei kastnud ,vaid kohe täiega vette ujuma. Konna. Kuna selline tehnika on kroolist ikka tunduvalt aeglasem, siis jõudis 1-2 naist ka selle ajaga ujuma tulla. Ja siis läks põnevaks. Hõigati, et ma ujun konna, et ujugu krooli, mina, et ma ei oska. Ja siis üks tsiks jõudis mulle ikka täitsa kuklasse. Mina siis proovisin paar korda põhja kätte saada, et jalad alla saada. Kolmandal korral hõigati kaldalt, et nüüd on põhi ja pane lõpuni, et tumeda peaga tüdruk saab mu kätte muidu. Ma siis proovisin jooksma hakata, tegin paar sammu ja kukkusin pikali. Kohe püsti ja lõpuni ja võitsin kolmanda koha! Ma väga rahul olen. Eriti arvestades seda, et minust ettepoole (arvatavasti võitis, pole tulemusi ise näinud) jäi Valga triatloni teine naine.
Ilus oli see, et mul mitte üheltki alalt järgmisele üleminekul ei olnud probleeme. Räägitakse küll, et pärast ratast on raske jooksma hakata, aga mulle nii sobis väga hästi. Seekord.
Lisaks sain ma sellelt võistluspäevalt päevituse, mida ülejäänud suve kuidagi normaalsemaks päevitada. Õnneks ma olin näkku 15 faktoriga päevakreemi pannud ja nägu mul vähk ei ole.
No comments:
Post a Comment