väga tore nädalavahetus oli
laupäeval käisime Kuremaal võistlemas ja mul vääga hästi läks
viies koht ikkagi!
kakskümmend kaks naist oli mu klassis
täiega selline tunne oli, et ma krt jõuan! sõitsin mööda ja puha. väga hea tunne oli.
mulle need kofeiiniga abivahendid ikka sobivad (aga mitte red bull, nagu Rõuges selgus. see tõmbas ikka tühjaks mind. väga raske võistlus oli see.)
Kuremaal oli hästi hea korraldus ka ja ilmaga s*taks vedas ka. pärast võistlus oli ikka niiiii hea ujumas käia, kuigi ma algul eriti üldse ei tahtnud, aga kui ära harjus, siis enam välja eriti ei tahtnudki tulla. ja noh liumägi on ägee! möllasin seal koos kahe veits ülekaalulise tüdrukuga.
ühe pildi võistlusest tahaks ka üles panna, aga peab laupäevani ootama. juhet pole kaasas.
aga Xdream!
kirjeldamatu!
mu elu esimene Xdream tundub nüüd elu teise Xdreami kõrval nagu matk perega Jänese matkarajal.
alguses oli kanuusõit. Pärnu jõel. õnneks allavoolu. suht keset etappi olime risti keset jõge ja meile pandi täiega ninaga külje pealt sisse. noh ja siis vette! oleks ma kohe teada saanud, et seal põhi ka on, siis oleks veeeeits kuivemaks jäänud. arvatavasti juba siis söögitalongidest ei olnud enam midagi alles.
kui me mingi ägeda mõisa vms juurde jõudsime, siis oli pimedaks läinud ja algas teine osa. jaaniusside matk pokude vahel mudas vms kõrges heinas. väga keeruline kirjeldada. pm ainult algul sai joosta, siis läks maastik ikka päris ekstreemseks. päris mitu korda kukkusin lihtsalt pokude vahel maha (sääred mul siiamaani suht pekkis on). aga siis oli veel õnneks puhas kuiv tunne!
noh see pärnu jõgi onju...sellest tuli üle saada. esimene kord läks valutult, mulle isegi meeldis ja ma olin selleks valmis. sealt sai läbi kõndida. kuna ma pisike olen, siis ma rohkem küll sain märjaks kui teised, aga see oli ok.
aga enne teist jõeületust, kukkusin ma mingisse kraavi või jumal teab millesse sisse. keegi ju ei öeldnud ka midagi ees...nojah. aga siis pärast seda tuli päriselt üle Pärnu jõe ujuda. draamat ka veits. aga ma meist kõige kiirem oli, midagi head ka. poole jõe peal mina: "mul on niiii külm!!!" ja kohe kui ma selle ära ütlesin, siis selline soojus tuli sisse, et täitsa uskumatu!
aga seoses draamaga oli see suur punt, kellega koos me rada läbinud olime, ees ära läinud loomulikult. ja siis me kolmekesi matkasime seal. valu hakkas ka piinama. üks meist kaotas prillid ka ära (mitte ma). siis jõudsime kraavi juurde, mille teisel kaldal oli elektrikarjus. pugesime läbi sealt. üks meist sai löögi ka (mitte ma). ja siis oli selline asi, et kogu see mass meie ees oli vist üle jõe jälle ujunud. ohjah. ma keeldusin. tsekkisime kaarti. läksime mööda kopli piiri karjuse järgi maantee poole. valu juba päris jõhkralt piinas. joosta ma enam ammu ei saanud. hea kui kõndidagi. mööda maanteed kõndisime asulasse. ja võtsime tolle punkti ka ära, mille jaoks tegelt oleks pidanud üle jõe ujuma. me kui tsiviliseeritud inimesed kasutamise silda. aega läks, aga asja sai.
aga veetegevustega ei olnud veel lõpp. aga see, mis siis tuli, oli aga väääga mõnus. pm ma jälle kiireim ujuja meist olin (või siis teised ei viitsinud kiiremini ujuda). lisavahendiks oli kummirõngas ja asukohaks Türi tehis?järves asuv saareke. väga krdi soe vesi oli! pm´iliselt soojem kui õhk.
ja siis varsti sai jalgsietapp mööda ja läksime (lonkasin mina) tagasi võistluskeskusesse. juuuuube külm oli. me ju märjad ka. väike riietumine ja toitumine. ja siis siimu vanaema juurde. vahetasin sokid ja kindad ära (panin aiatööde kindad kätte). ja siis läks rattasõiduks. ja no niiii hea oli sõita pärast kogu seda kõndimist ja jooksmist.
kuna ikka noh nii hea oli sõita, siis 50 km sõitsime varahommikul. kui etapp algas oli valgeks läinud. metsmaasikaid sain ka süüa. rämedad 7 trahviringi ka kõndida oma puujalgadega.
ja noh siis suht läbi ta oligi. aega läks, aga asja sai.
ja siis magasime ilusa päeva maha suht.
ja ka lamada oli valus!
mul elusees ei ole jalad sellised olnud, nagu pühapäeval! kirjeldamatu.
aga noh järgmine etapp on Elvas. ma juba ootan. loodan, et saan võistkonda ka. tahaks ikkagi seal kandis sõita küll. veits ju tunnen ka seda ümbrust mõneti.
ja pärast Xdreami vaatan kõiki jõgesid hoopis teise pilguga! et noh kuidas seal kanuutada oleks :-D
laupäeval käisime Kuremaal võistlemas ja mul vääga hästi läks
viies koht ikkagi!
kakskümmend kaks naist oli mu klassis
täiega selline tunne oli, et ma krt jõuan! sõitsin mööda ja puha. väga hea tunne oli.
mulle need kofeiiniga abivahendid ikka sobivad (aga mitte red bull, nagu Rõuges selgus. see tõmbas ikka tühjaks mind. väga raske võistlus oli see.)
Kuremaal oli hästi hea korraldus ka ja ilmaga s*taks vedas ka. pärast võistlus oli ikka niiiii hea ujumas käia, kuigi ma algul eriti üldse ei tahtnud, aga kui ära harjus, siis enam välja eriti ei tahtnudki tulla. ja noh liumägi on ägee! möllasin seal koos kahe veits ülekaalulise tüdrukuga.
ühe pildi võistlusest tahaks ka üles panna, aga peab laupäevani ootama. juhet pole kaasas.
aga Xdream!
kirjeldamatu!
mu elu esimene Xdream tundub nüüd elu teise Xdreami kõrval nagu matk perega Jänese matkarajal.
alguses oli kanuusõit. Pärnu jõel. õnneks allavoolu. suht keset etappi olime risti keset jõge ja meile pandi täiega ninaga külje pealt sisse. noh ja siis vette! oleks ma kohe teada saanud, et seal põhi ka on, siis oleks veeeeits kuivemaks jäänud. arvatavasti juba siis söögitalongidest ei olnud enam midagi alles.
kui me mingi ägeda mõisa vms juurde jõudsime, siis oli pimedaks läinud ja algas teine osa. jaaniusside matk pokude vahel mudas vms kõrges heinas. väga keeruline kirjeldada. pm ainult algul sai joosta, siis läks maastik ikka päris ekstreemseks. päris mitu korda kukkusin lihtsalt pokude vahel maha (sääred mul siiamaani suht pekkis on). aga siis oli veel õnneks puhas kuiv tunne!
noh see pärnu jõgi onju...sellest tuli üle saada. esimene kord läks valutult, mulle isegi meeldis ja ma olin selleks valmis. sealt sai läbi kõndida. kuna ma pisike olen, siis ma rohkem küll sain märjaks kui teised, aga see oli ok.
aga enne teist jõeületust, kukkusin ma mingisse kraavi või jumal teab millesse sisse. keegi ju ei öeldnud ka midagi ees...nojah. aga siis pärast seda tuli päriselt üle Pärnu jõe ujuda. draamat ka veits. aga ma meist kõige kiirem oli, midagi head ka. poole jõe peal mina: "mul on niiii külm!!!" ja kohe kui ma selle ära ütlesin, siis selline soojus tuli sisse, et täitsa uskumatu!
aga seoses draamaga oli see suur punt, kellega koos me rada läbinud olime, ees ära läinud loomulikult. ja siis me kolmekesi matkasime seal. valu hakkas ka piinama. üks meist kaotas prillid ka ära (mitte ma). siis jõudsime kraavi juurde, mille teisel kaldal oli elektrikarjus. pugesime läbi sealt. üks meist sai löögi ka (mitte ma). ja siis oli selline asi, et kogu see mass meie ees oli vist üle jõe jälle ujunud. ohjah. ma keeldusin. tsekkisime kaarti. läksime mööda kopli piiri karjuse järgi maantee poole. valu juba päris jõhkralt piinas. joosta ma enam ammu ei saanud. hea kui kõndidagi. mööda maanteed kõndisime asulasse. ja võtsime tolle punkti ka ära, mille jaoks tegelt oleks pidanud üle jõe ujuma. me kui tsiviliseeritud inimesed kasutamise silda. aega läks, aga asja sai.
aga veetegevustega ei olnud veel lõpp. aga see, mis siis tuli, oli aga väääga mõnus. pm ma jälle kiireim ujuja meist olin (või siis teised ei viitsinud kiiremini ujuda). lisavahendiks oli kummirõngas ja asukohaks Türi tehis?järves asuv saareke. väga krdi soe vesi oli! pm´iliselt soojem kui õhk.
ja siis varsti sai jalgsietapp mööda ja läksime (lonkasin mina) tagasi võistluskeskusesse. juuuuube külm oli. me ju märjad ka. väike riietumine ja toitumine. ja siis siimu vanaema juurde. vahetasin sokid ja kindad ära (panin aiatööde kindad kätte). ja siis läks rattasõiduks. ja no niiii hea oli sõita pärast kogu seda kõndimist ja jooksmist.
kuna ikka noh nii hea oli sõita, siis 50 km sõitsime varahommikul. kui etapp algas oli valgeks läinud. metsmaasikaid sain ka süüa. rämedad 7 trahviringi ka kõndida oma puujalgadega.
ja noh siis suht läbi ta oligi. aega läks, aga asja sai.
ja siis magasime ilusa päeva maha suht.
ja ka lamada oli valus!
mul elusees ei ole jalad sellised olnud, nagu pühapäeval! kirjeldamatu.
aga noh järgmine etapp on Elvas. ma juba ootan. loodan, et saan võistkonda ka. tahaks ikkagi seal kandis sõita küll. veits ju tunnen ka seda ümbrust mõneti.
ja pärast Xdreami vaatan kõiki jõgesid hoopis teise pilguga! et noh kuidas seal kanuutada oleks :-D
No comments:
Post a Comment