Olen rattaga praeguseks sõitnud juba mitu aastat. Selle aja jooksul on mul olnud pm ainult üks tõsisem kukkumine. See oli teise võistlushooaja kevadel Mulgi RM-l, kui ma pidurdades kukkusin täie hooga rindkerega vastu maad. See oli selline pauk, et pärast oli hing kinni ja taastasin mõnda aega raja kõrval hingamist. Hea, et miskit ära ei murdnud või totaalselt ära ei põrutanud. Aga ühtegi püsivat kahjustust/tervisehäiret ma sellest kukkumisest ei saanud. Eks rattasõitudel on ikka tulnud ette ka kriipimisi-kraapimisi ja marraskil põlvi ning mõlemal põlvel on kukkumisest arm, aga see arm ei valuta ega tuleta end iga päev või iga nädal meelde.
Kuhu ma selle jutuga jõuda tahtsin on see, et ma olen oma elu jooksul väga vähe jooksnud. Kohustuslikus korras kooliajal ja vähem kohustuslikus korras teismelisena, kui oli vaja beebirasva maha saada (ka siis väga minimaalselt ümber kvartali, sest ma rohkem küll poleks suutnud). Nüüd täiskasvanuna olen jooksnud Xdreamidel. Kuni eelmise kevade-suveni, kui mõtlesin proovida SKA kehalise katse jooksu läbida sinna katsele ise minemata (ma distantsi enam ei mäleta, aga midagi sellist, et selle ajaga pead nii palju maad ära jooksma).
Niisiis ma proovisingi joosta, et kas mahun aega ja mahtusin. Jooksin 2011 ka sügisel ja 2012 kevadel natuke. Tõesti natuke! Ja siis kohe esimeseks jooksuvõistluseks panin end kirja kevadisele 23 km jooksumaratonile Otepäält Elvasse. Vaatasin, et 23 km kilomeetrihind tuleb soodsam kui 10 km-l. Loogine (ei). Igastahes seda, kuidas ma alates 15. km-st sinna rajale surin, võib igaüks ise ette kujutada.
2012 suvel tegin ka paar jooksu (sh võistlusena ühe pisikese triatloni) ja sügisel võistlusel 10 km ja 5 km. Ja rohkem nagu polegi suurt jooksnud (sügisel oli ka üks üle 3 h-ne jooks/matk), aga juba pm vigastus käes.
Nii ma eile õhtul ja täna hommikul mõtlesin, et sõidan aastaid rattaga/võistlen kah ja ei miskit püsivat kahjustust ning nüüd jooksen mõned korrad/teen mõned võistlused ja tulemus käes (ja mitte pace 4:30).
Asi on nimelt selles, et ka mina vist olen saanud selle tagumiku/seljanärvi valu (sciatica) endale. Vist. Sest täna oli üle kuu aja tunne, et hmm ei valutagi ju enam. Tegin teisipäeval üle umbes saja aasta jälle BodyPumpa ja kütsin muidugi peale samad raskused, mis kunagi viimases BP trennis. Nüüd kogu ülejäänud keha valutab, aga närv on end tagasi tõmmanud. Eks ma eile tegin ühe korra Youtube'i järgi leevendavaid harjutusi ka ühe seti :-D ju aitas (pigem ei).
Eks ikka peab enda peal ära proovima, et kui kahjulik jooksmine on.
Aga see ei takistanud mul endale uusi ägedaid ilmakindlaid jooksu/matka jalanõusid tellimast.
Ja see on ka kindel, et keha taastaub jooksust ikka tunduvalt pikemalt kui rattasõidust.
No comments:
Post a Comment