Eile oli Rakke Rattamaraton. Läks hästi. Elu parim üldarvestuse koht selles sarjas (ma esimest Kalevipoja Rattamaratoni ei loe, sest see oli kandidaatmaraton). Kui ma nüüd ka mudaliigast tagasi oma gruppi ei saa, siis nomaitea!
Kuna rada oli pikk ja üks raskemaid ning ilm kuum ning kruusa ja tuult oli veits liiga palju, siis lõpp läks raskeks. Oleks väga abiks olnud, kui kofeiinitropse oleks kaasas olnud. Enne kella kolme läks ikka kõht päris tühajks ja energiat oleks juurde vaja olnud küll. Aga koht ja aeg olid head, nii et patt oleks mitte rõõmustada.
Nägin ka ühe kukkumise tagajärgi. Rangluumurd. Oli kui valus seda meest oli näha.
No comments:
Post a Comment