Eile hilisõhtul möödus siis täpselt aasta sellest elumuutvast käigust haiglasse, kust me lahkusime ühe hästi pisikese beebitüdrukuga, kes praeguseks on oma sünnikaalu vähemalt 3,5kordistanud.
Esimene suurem sünnipäevapidu sai läbi viidud pühapäeval, mil meile tulid külla vanavanemad, vanavanaema, vanaonutütar oma perega ja tädi. Meie pisike pärija sai tutvust teha temast vanuselt järgmise sugulasega, kellega ta oli tegelikult lähemalt tutvust teinud juba ka jõulude ajal. Sel korral oli siis pärija aktiivsem pool.
Sünnipäeval näidati suuremale avalikkusele oskust kallistada pehmemat laadi kingitusi (beebinukk, isetehtud nukk, lehm-padi) ja suurt rõõmu ratastel kastis sõitmisest (jutt pole siis jalutuskärust). Tundub, et sündmusega jäädi rahule, kuigi laps pole siiani saanud mitte ühtegi ampsu koogist, kuigi plaan oli selline. Samas täna saadi iseseisvalt kätte laualt saia. Suht sama ju.
Kui vanemad end kokku võtavad ja leiavad sobiva kuupäeva, siis peaks veel pidu saama.
No comments:
Post a Comment