hommikul nägin siimu fesarist, et keegi tema tuttav on sellise postituse teinud, et eliise jäi pärast 1 h nutmist magama, et äkki nüüdsest jääbki ise magama.
ma tsekkisin pilte ka siis. mõtlesin, et näen beebi pilte, aga tita juba suvel istus kärus. ju siis praeguseks on ta veel suurem tüdruk.
loodan, et järgnev jutt mitte miskit meil ära sõnu:
R on oma elu jooksul ainult kaks (2) ööd otsast lõpuni minu juures maganud. see juhtus haiglas. oma elu esimese täiskasvanu mõttes ÖÖ magas ta osaliselt sellises haiglakärus, mis natuke näeb vanni moodi välja, aga on läbipaistev. R nimelt sündis vastu ööd ja ma ausõna ei julgenud teda kohe oma kõrvale voodisse võtta (et keeran talle peale vms) ja lisaks beebi nagunii jäi sinna magama. õnneks minu keeran-peale-hirm kadus kiiresti, kui selgus, et ma kohe mitte ei keera talle peale, sest noh keha tunneb, et keegi on kõrval, kes on elus.
kui me koju tulime, siis hakkas R esimesest ööst alates oma võrevoodis magama, sest noh milleks see voodi siis üldse olemas on ja teiseks on selles voodis beebi seljale palju sobivam madrats. kolmandaks puhkavad ta vanemad kahekesi voodis paremini välja ka.
eks meil ole ka selliseid öid olnud, kui tundub, et R ei jäägi magama, aga õnneks on need ööd olnud erandlikud. ja muidugi on vahel ka selliseid öid kui R 1-2 h meie juures magab, sest ma olen keset ööd teda toites lihtsalt magama jäänud, aga kui ma ärkan, siis kohe viin R´i tema voodisse.
ühest minu jaoks hästi targast raamatust (Õnnelikud lapsed) ma lugesin ka, et lapsele lisab see palju enesekindlust juurde, kui ta suudab ise ilma vanema abita magama jääda.
nonii. suht esimene lapseteemaline!
ma tsekkisin pilte ka siis. mõtlesin, et näen beebi pilte, aga tita juba suvel istus kärus. ju siis praeguseks on ta veel suurem tüdruk.
loodan, et järgnev jutt mitte miskit meil ära sõnu:
R on oma elu jooksul ainult kaks (2) ööd otsast lõpuni minu juures maganud. see juhtus haiglas. oma elu esimese täiskasvanu mõttes ÖÖ magas ta osaliselt sellises haiglakärus, mis natuke näeb vanni moodi välja, aga on läbipaistev. R nimelt sündis vastu ööd ja ma ausõna ei julgenud teda kohe oma kõrvale voodisse võtta (et keeran talle peale vms) ja lisaks beebi nagunii jäi sinna magama. õnneks minu keeran-peale-hirm kadus kiiresti, kui selgus, et ma kohe mitte ei keera talle peale, sest noh keha tunneb, et keegi on kõrval, kes on elus.
kui me koju tulime, siis hakkas R esimesest ööst alates oma võrevoodis magama, sest noh milleks see voodi siis üldse olemas on ja teiseks on selles voodis beebi seljale palju sobivam madrats. kolmandaks puhkavad ta vanemad kahekesi voodis paremini välja ka.
eks meil ole ka selliseid öid olnud, kui tundub, et R ei jäägi magama, aga õnneks on need ööd olnud erandlikud. ja muidugi on vahel ka selliseid öid kui R 1-2 h meie juures magab, sest ma olen keset ööd teda toites lihtsalt magama jäänud, aga kui ma ärkan, siis kohe viin R´i tema voodisse.
ühest minu jaoks hästi targast raamatust (Õnnelikud lapsed) ma lugesin ka, et lapsele lisab see palju enesekindlust juurde, kui ta suudab ise ilma vanema abita magama jääda.
nonii. suht esimene lapseteemaline!
No comments:
Post a Comment