Tegelikult peab kohe pärast võistlust oma mõtted kirja panema.
Ma ausõna ei ole vahepeal niisama teki alla passinud.
Pm vist see hooaeg on olnud vähemalt sama tihe kui 2009, kui ma tegin EEC, Xdream, osaliselt Kolmapäevakud ja TRR ja TRM ja mõned krossid ka sügisel.
SEC-s on suht tõusvas joones läinud, kui välja arvata Tallinna Rattamaraton, kus võistlesin palavikus. Rakkes oleks võinud ka paremini minna, kuid jälle oli kerge palavik ja eelmisel päeval olin teinud elukukkumise ja reieriivimise.
Järgnevalt siis väike kronoloogia:
.
 |
| Ca tunnike pärast seda, kui ma jäin napilt Elva triatlonil poodiumilt välja, sest kukkusin ca 30 km/h pealt külglibisemisse. Enam väga väikestele võistlustele ei kipu, kus arvatakse, et võistleja ise teab, kust rada läheb. |
 |
| Kaks (2) päeva pärast kukkumist olin selline. Sellise jalaga ma siis pm võistlesingi Rakkes. Hea, et hommikul rattapüksidki jalga sikutada oli võimalik. |
 |
| Nädal pärast kukkumist olin joonel Tour de Rõugel. Seal sain ka paremale jalale täkke külge. Pm alates triatloni kukkumisest kukkusin 4 nädalat järjest endale jalgadele erinevaid täkkeid. Tour de Rõugel võistlesin taas palavikus. Seekord kolm (3) päeva jutti. Ei ole päris normaalne. Rohkemaks, kui kolmas koht ma võimeline ei olnud. |
 |
| Kuu möödas reieriivimisest. Armid jäävad. Mõni laseb teha tätoveeringu, mõni lihtsalt kukkub miskit põnevat ihule. |
 |
| Vasak käsi oli selline. Künnarnukile jäi arm. |
 |
| Selline on riivitud lenksupael. Täitsa pael. |
No comments:
Post a Comment