Wednesday, 27 February 2013

gibberish about neli kuud haige

Suht haige värk, aga ma olen alates novembrist vahelduva eduga olnud haige. See teeb kokku neli (4) kuud. Kuidas see üldse võimalik on? Ma küll täpselt ei tea, mis on nii pikaajalise põdemise tagajärjed, aga mul peaksid need juba olemas olema. Aga äkki ongi? Kahjuks inimestele ei tehta kasvõi vähemasti kord aastas kogu keha läbivaatust. Või vähemasti vereproovi, kus pannakse linnuke igasse kasti.

Seoses vereprooviga, siis mu kolleeg rääkis, kuidas tema oma raskest haigusest üldse teada sai. Justnimelt "valesse" kohta läinud linnukese tõttu vereproovilehel. Ehk siis perearst tegi kogemata lehel ühe linnukese rohkem. Kui seda linnukest ei oleks olnud, kõnniks ta siiamaani ringi kui täiesti terve inimene. Nüüd kõnnib ta ringi kui inimene, kellel üks näitaja on mitukümmend korda normaalsest kõrgem ja ta saab ravi haiguse vastu, mis pm-liselt on luuvähi algvorm ehk miski millest võib kunagi saada luuvähk. Lisaks on ta arstide suur huviobjekt, sest see haigus on haruldane.

***

Wednesday, 20 February 2013

gibberish about 42. Tartu Maraton

Ma ei tea, mis juhtus, aga ma käisin pühapäeval elu esimesel suusamaratonil. Samas kahekordistasin ka oma senise elu suusakilometraazi. Sõitsin lühikesel rajal 31 km. 

Enne poolmaratoni olin ma sel talvel kolm (3) korda suusad alla saanud ja veel enne seda sundkorras põhikooli ajal ühe koolisisese suusavõistluse Vooremäel läbi teinud. Ja seda kõike oligi kokku umbes 30 km või äkki isegi vähem.

Suusad koos saabaste ja keppidega sain ma kätte reedel. Või õigem oleks öelda, et sain need laenuks. Laupäeval käisin varustust Tähtvere spordipargis tunnikese proovimas. Tulemuseks oli villis parema käe pöial ja villid mõlema jala kannal.

Pühapäeval panin enne starti saapad jalga ja kohe andsid ka villid end tunda, kuigi ma olin kandadele hüperägedad ja kallid (5,4 eurot plaastri kohta on kallis minu jaoks) plaastrid peale kleepinud. 

Riietus stardis oli järgmine: windstopper püksid, mäesuusapõlvikud, paksud sokid villidele mõeldes, jooksusärk, Crafti fliis, Mobi jakk ja kõige peal igaks juhuks kilekas ning paksud kindad. Taskus olid ka windstopper kindad, kui palav peaks hakkama. 

Riietus töötas hästi. Tarkusetera - kui starti oodates on paras (ehk ei ole külm), siis oled liiga soojalt riides. Ma ikka mõnusalt vehkisin seistes sooja teha, et päris ei lõdiseks. Kileka võtsin esimeses TP-s ära nagu oligi plaanis. Mõte oli ka kindaid vahetada, aga siis mõtlesin sellele, et võivad ju villid jällegi tulla ja sõitsin lõpuni paksude kinnastega.

Toit: esimeses TP-s mustikasupp ja ülejäänutes kuum spordijook ning kohvipunktis võtsin ka kohvilonksu. Mul aega oli. Kaasavõetud kraamist tarbisin paar koffeiiniga kummikommi (mu lemmikud) ja geeli. 

Haamrit ei tulnud. Keskmine pulss 155. Hea pikk trenn oli.

Aga suusatada ma ei oska. Ime, et ise end vigaseks ei kukkunud ega teistele mõnda tõsist õnnetust ei põhjustanud. Klassikatehnika on mul pm null (0), aga edasi ma sain. Ju siis toore jõu abil. Suusk kah ei libisenud. Laskumistel panid kõik minust mööda. Tõusud mulle aga meeldisid. Eks neid ole matkates natuke harjutatud kah.

Kui ma nüüd üldse kunagi veel lähen suusamaratonile, siis ainult oma varustusega!

Ja tundub, et ma saan esimest korda nelikürituse kah kirja. Eelmine aasta jäi see suusatamise taha kinni ju ;)

Wednesday, 9 January 2013

gibberish about fasted cardio

Johhaidii.

Olen pikemalt aega jälginud Instagramis mitmeid nö fitness tsikke - osad bikini fitness ja osad niisama fitness ja osad lihtsalt eat clean, train mean, live lean.

Pm kõigi nende treeningmeetod on see, et on nö jalgade-päevad, käte-õlgade-päevad, selja-päevad ning tehakse ka kardiot, mida nad kutsuvad fasted cardio või ka HIIT. Point on selles, et kardiot tehakse väga kõrge pulsiga ja väga intensiivselt ja suht lühikest aega, ca 30-45 min, väga harva terve tunni. Miks nii? Sest treeningut üle anaeroobse läve kutsutakse rasvapõletustreeninguks ja rasva need tüdrukud (ma poisse ei jälgi, aga nemad ka) tahavad väga põletada. Enamusel fitness tsikkidel on Polari pulsikellad, millest tahakse pilti, et näidata, kui palju treeningu jooksul rasva põletati. Olen näinud ka tsikki, et väga suure uhkusega näitas, et suutis ca 45 minutise kardiotreeningu jooksul 99% püsida tsoonis ehk teha trenni väga kõrge pulsiga ehk üle anaeroobse läve. Aga miks nii lühikesed trennid? Sest kardio on nõme; proovi ise 2-3 tundi üle anaeroobse läve olla; pikemat trenni pole rasvapõletuseks vaja.

Ja ülalkirjeldatud treeningu tulemusel (ma praegu nende toitumisest ei kirjuta, see eraldi pikem teema) need tüdrukud ongi korralike kõhulihastega (4pack vähemalt) ja ümarate pepudega ja lihaseliste kätega. Nad näevad välja nagu väga heas füüsilises vormis inimesed.

Aga kas nad ka tegelikult on väga heas füüsilises vormis? Hea füüsiline vorm minu jaoks on see, et inimene on tugev ja vastupidav ja ka teatud määral kiire. Samas teeb jõutrenn inimest aeglasemaks ja kuna ta on aeglasem, siis kulub tal teatud vahemaa läbimisele rohkem aega ja seetõttu peab ta olema veelgi vastupidavam kui inimene, kes on kiirem ja läbib vahemaa lühema ajaga.

Fasted cardio ei tee midagi inimese põhivastupidavuse parandamiseks, mida arendatakse treeninguga aeroobsel lävel. Nii võib juhtuda, et 4packi ja pringi pepuga daam hakkab trepist ülesse minnes hingeldama tunduvalt varem ja suuremal määral ja jõuab ka üles hiljem kui daam, kes peale vaadates ei tundu üldse "tugev" (pole silmatorkavaid lihaseid), aga samas teeb ta pikki korraliku tempoga jalutuskäike, (ratta)matku ja jõuab seetõttu trepist üles võimalik, et üldse hingeldamata. 

Ma tegelikult tahaks väga, et mõni fitness tsikk tuleks mõnda rattamaratoni sõitma. Oleks väga põnev näha, kui hästi tal läheks. Aga Eestis vist neid fitness tsikke just jalaga segada ei ole. Üks naiskulturist on teinud 10 km jooksus päris kiireid aegu, aga ta on erinevatel jooksudistantsidel ka nooruses Eesti meister olnud. Aga kui joosta 10 km ajaga ca 45 min on see üks paras fasted cardio ja seda fitness tsikid on ju harjunud tegema. 

Igaks juhuks mainin ka selle ära, et ma ei arva, et see, mida kirjeldatud fitness tsikid teevad, on vale ja nii ei tohi teha. Kui eesmärgiks on intensiivne rasvapõletus ja väliselt hea füüsiline vorm ning äkki ka fitness võistlused, siis on fasted cardio asja ette. Aga kui eesmärgiks on olla lihtsalt heas vormis vastupidav inimene, siis pigem tee pikki madalama intensiivsusega trenne. 

Ja kardio ei ole nõme! 

Üks korralik fitness tsikk peab ikka ära mainima, et cardio sucks, aga seda peab tegema ja ära kannatama. Kuidas saab üks matk looduses olla kannatamine? Kuidas saab rattasõit looduses olla nõme? Ma usun, et suht igaühe jaoks oleks nüri nühkida kardioseadmeid kuskil kinnises ruumis tundide kaupa. Võib-olla siis ka selle pärast püütakse kiiresti kardioga ühele poole saada. Aga 2-3 tundi looduses koos kambaga või ka üksi kõndida või rattaga sõita on ju puhas lõbu!

Wednesday, 2 January 2013

gibberish about 2013


What does next year have in store for me? – Ian Brown – Stellify

What's my love life like? – Django Django - Firewater

What do I say when life gets hard? – The Shoes – Wastin´ Time

What do I think of on waking up? – Japandroids – Younger Us

What song will I dance to at my wedding? – Ian Brown – In The Year 2525

What do I want as a career? – Japandroids – For the Love of Ivy

My favorite saying? – Hot Chip – Look At Where We Are

Favorite place? - Ian Brown - Just Like You

What do I think of my parents? – Actress – Uriel´s Black Harp

What's my porn star name? – Japandroids - Fire´s Highway

Where would I go on a first date? – Tame Impala - Music To Walk Home By

Drug of choice? – Actress – Holy Water (hahahaaahhaaaa)

Describe myself. - The Shoes – Crack My Bones

What is the thing I like doing most? – The Shoes – Cover Your Eyes

What is my state of mind like at the moment? – Hospitality – Eighth Avenue

How will I die? – Bobby Womack – Jubilee (Don´t Let Nobody Turn You Around)

Jokker - Django Django - Skies Over Cairo

Monday, 31 December 2012

Üks kink Ronjale


giberish about puhas kunst

25. detsembril käisime saviga möllamas. Siin mõned meie pere stiilinäited. Siimult kringel ja täring, Ronjalt vist kuusk ja minult ülejäänud teosed. Me Siimuga tegime veel kumbki ühe suurema aluse/kausi ka. Samal ajal mängis Ronja toolidega ja pani neid einevateks kujunditeks kokku.
Järgmine kord läheme glasuurima (loodan, et ahjus jäi mõnest mu asjast ikka midagi sellist järgi ka, mida üldse glasuurida saab).

desperate times call for desperate measures


Siimu kaneelirullid enne


gibberish about Pekist Priiks 2012 after party

Ma arvasin, et after party tuleb midagi taolist nagu kevadel pärast Tartu maratoni 23 km jooksmist/kõndimist.
Et siis trepid on oi kui valusad ja iga maapinnalangus oli valusasti tunda.
Aga ei midagi sellist. Pm juba järgmine päev olin triksis-traksis. Äkki siis aitas see, et ma pärast matka lonkisin 1 h ja 15 min jala koju? Et noh taastav trenn või midagi?
Ainuke asi, mis veel matka meelde tuletab, on parema jala suur varvas ja selle küüs. Nimelt valitseb seal kandis mingi veider tunne. Tean, et maratonijooksjatel ikka juhtub, et varbaküüs paneb plehku. Nüüd ma siis ootangi, et kas läheb mustaks ja tuleb ära või siiski peab vastu.

Aga kuna kehaline seis on pärast ca 45 km ja pea 6 h pingutust paremas seisus kui pärast 23 km ja üle 2,5 h pingutust, siis äkki tõesti on mingi vormi areng toimunud ja keha on jooksmisega paremini hakanud toime tulema.
Vaatame Ronjaga loodussaadet. Muude loomade sekka näidatakse korraks ka põhjapõtra. Ronja: " Tema on Jõuluvana oma!"

Thursday, 27 December 2012

gibberish about Pekist Priiks 2012

Eile käisin Pekist Priiks 2012 matkal Otepäält Tartusse. Rajal pekiseid osalejad siiski ei näinud - ju oldi varem juba pekist vabanetud.

Matk läks pm täpselt nii nagu ma seda olin ette kujutanud (Lukeni kõik tip-top ja sealt edasi oli kõik, mis juurde tuli ainult boonus ning aeg tuli ka selline nagu ma olin arvestnud). Kuni joogipunktini ca 11 km-l jooksime-kõndisime klubikaaslasega koos, kuid joogipunktis kuidagi kadusime üksteisel silmist ja ma liitusin 6 min tempomeistri pundiga. Endomondost on näha, et tegime sel ajal väga ilusat ühtlast tempot kuni Lukeni, kus oli lõunasöök. Vahepeal jäin suurest pundist maha ka. Tiksusin siis veits oma tempos ja saatsin Siimule smsi ning jõudsin kuidagi üllatavalt kergesti punti tagasi. Hoog oli hea ja maandusin eesotsas. Üks korraldajatest ütles siis, et "oh sina olid ju seal taga üksi, jõudsid gruppi tagasi - väga tubli!"

Lukel nägin ka klubikaaslast, kes oli veits enne mind oma grupiga kohale jõudnud. Osa rahvast ootas lisaks supi söömisele ka saateautot, kus olid kotid vahetusriietega. Märg ja higine oli tõesti olla. Kui supp söödud jõudis ka auto kohale ja sain sokid vahetatud (mõni vahetas ka särki nt). Lukele jõudsin ajaga ca 3:20-3:25 (mul kõik tracking süsteemid olid varakult käivitatud ja täpselt ei teagi, kui kaua mul tegelikult rajal aega läks).

Olin lootnud, et Lukel on ka wc. Võib olla, et see tõesti oligi seal, aga ma ei näinud...Niisiis pidin oma senise pundi käest laskma ja metsa ronima. Ja siis edasi tiksusin pm üksi edasi. Nats veel jooksin ja sain isegi peaaegu "oma" grupi kätte, aga motivatsiooni ja eks ka jõudu oli vähe, et 3x järjest jooksu teha. Oleks ära kannatanud, oleks reel olnud tagasi.

Eks ma olin oma mega kõrge pulsi pärast ka veits mures ja tegelikult mulle sobis, et lõpp oli rahulik jalutuskäik. Veits ebameeldiv oli aga janu, mida ma kannatasin viimased ca 12 km, sest oma jook sai otsa ja kuskilt ega kellegilt seda juurde saada ka ei õnnestunud. Peaaegu oleks juba lund sööma hakanud, aga siis jõudsin juba suure tee äärde ja see kemikaali-lumi oleks vist veits kehva maitsega olnud.

Lõpus lootsin sellele, et Elva mnt äärne kergliiklustee on korralikult hooldatud ja ma saan seal ilusa lõpuspurdi ka teha. Aga võta näpust. Pm kui kogu ülejäänud rada oli liustik, aga seejuures suht sile liustik, siis  Elva mnt ääres oli libe kuumaastik.

Aga sellele vaatamata mahtusin aega, mille ma endale märgiks olin seadnud. Ehk siis tulin jala Otepäält Tartusse alla kuue (6) tunni.

Fesarist leitud pildil on liustik enne Luket ja "minu" grupp.

Matkajärgne saun ja siider olid väga mõnusad! Aitäh korraldajatele!

Sunday, 16 December 2012

gibberish about Vapramäe

Eile tegime Siimuga väikse matka Vapramäel ja käisime ka suvilas ära. Vapramägi on niiii äge koht! Nägime peale meie mäel ka ühte suusatajat ja ühte rajahooldajat.

gibberish about piknik

Ronja korraldas täna nukkudele ja kutsule pikniku. Söödi Lego klotse.

gibberish about margaritas

Pärast jõulupeo õhtusööki paar kokteili. Kõht sai kokteilist rohkem täis kui põdralihakotletist.

Thursday, 13 December 2012

gibberish about sciatica

Olen rattaga praeguseks sõitnud juba mitu aastat. Selle aja jooksul on mul olnud pm ainult üks tõsisem kukkumine. See oli teise võistlushooaja kevadel Mulgi RM-l, kui ma pidurdades kukkusin täie hooga rindkerega vastu maad. See oli selline pauk, et pärast oli hing kinni ja taastasin mõnda aega raja kõrval hingamist. Hea, et miskit ära ei murdnud või totaalselt ära ei põrutanud. Aga ühtegi püsivat kahjustust/tervisehäiret ma sellest kukkumisest ei saanud. Eks rattasõitudel on ikka tulnud ette ka kriipimisi-kraapimisi ja marraskil põlvi ning mõlemal põlvel on kukkumisest arm, aga see arm ei valuta ega tuleta end iga päev või iga nädal meelde.

Kuhu ma selle jutuga jõuda tahtsin on see, et ma olen oma elu jooksul väga vähe jooksnud. Kohustuslikus korras kooliajal ja vähem kohustuslikus korras teismelisena, kui oli vaja beebirasva maha saada (ka siis väga minimaalselt ümber kvartali, sest ma rohkem küll poleks suutnud). Nüüd täiskasvanuna olen jooksnud Xdreamidel. Kuni eelmise kevade-suveni, kui mõtlesin proovida SKA kehalise katse jooksu läbida sinna katsele ise minemata (ma distantsi enam ei mäleta, aga midagi sellist, et selle ajaga pead nii palju maad ära jooksma).

Niisiis ma proovisingi joosta, et kas mahun aega ja mahtusin. Jooksin 2011 ka sügisel ja 2012 kevadel natuke. Tõesti natuke! Ja siis kohe esimeseks jooksuvõistluseks panin end kirja kevadisele 23 km jooksumaratonile Otepäält Elvasse. Vaatasin, et 23 km kilomeetrihind tuleb soodsam kui 10 km-l. Loogine (ei). Igastahes seda, kuidas ma alates 15. km-st sinna rajale surin, võib igaüks ise ette kujutada.

2012 suvel tegin ka paar jooksu (sh võistlusena ühe pisikese triatloni) ja sügisel võistlusel 10 km ja 5 km. Ja rohkem nagu polegi suurt jooksnud (sügisel oli ka üks üle 3 h-ne jooks/matk), aga juba pm vigastus käes.

Nii ma eile õhtul ja täna hommikul mõtlesin, et sõidan aastaid rattaga/võistlen kah ja ei miskit püsivat kahjustust ning nüüd jooksen mõned korrad/teen mõned võistlused ja tulemus käes (ja mitte pace 4:30).

Asi on nimelt selles, et ka mina vist olen saanud selle tagumiku/seljanärvi valu (sciatica) endale. Vist. Sest täna oli üle kuu aja tunne, et hmm ei valutagi ju enam. Tegin teisipäeval üle umbes saja aasta jälle BodyPumpa ja kütsin muidugi peale samad raskused, mis kunagi viimases BP trennis. Nüüd kogu ülejäänud keha valutab, aga närv on end tagasi tõmmanud. Eks ma eile tegin ühe korra Youtube'i järgi leevendavaid harjutusi ka ühe seti :-D ju aitas (pigem ei).

Eks ikka peab enda peal ära proovima, et kui kahjulik jooksmine on.

Aga see ei takistanud mul endale uusi ägedaid ilmakindlaid jooksu/matka jalanõusid tellimast. 

Ja see on ka kindel, et keha taastaub jooksust ikka tunduvalt pikemalt kui rattasõidust.

Saturday, 1 December 2012

gibberish about asstothegrass

Pole minu laps.
Seda kangi küll tahaks talle.
Ta teeb minu järgi samamoodi kükke nagu pildil, aga pepu pole nii vastu muru (asstothegrass).
Mulle endale oleks ka kangi vaja.
Aga siis oleks ka vaja juba eraldi tuba, kuhu kõik need spordiasjad ära mahutada.
Ja nüüd tuleb pöidlaid hoida, et ma jumala eest suusatama ka veel ei hakka.
Mõtlen murdmaad.
Sest mäesuusk tuleb enamvähem välja ja kui oleks (rohkem) mägesid lähedal (ainult Kuutsekas ei loe) või võimalust suusapuhkuseks, siis äkki isegi ostaks mäesaapad ja -suusad. Kepid ka.

Tuesday, 27 November 2012

gibberish about kümme aastat vana

Kui Ronja tahab midagi saada, siis ta ütleb, et tahab seda natukene (nt natuke mahla) või, et see on viimane (nt viimane küpsis). Kui ta aga ei taha midagi, siis ta ütleb, et see asi on kümme aastat vana (nt see särk on kümme aastat vana või et just taldrikule pandud toit on kümme aastat vana).

Sunday, 25 November 2012

gibberish about osturalli kilekoti ja teibi tuuning

Täna oli plaanis sõita ca 3 h rattaga maanteel. Ilm oli nutune. Meil korralikke porilaudu (sellised, mis enda ja teised su selja taga kuivaks jätaks) pole. Sõitsime peaaegu Külitseni (issand, kui veider sõna) ja siis selgus, et Siimul läks rattakumm katki. Ja nii meie sõit läbi saigi. Ma sõitsin siis tagasi koju auto järgi ja Siim kõndis tagasi Tartu poole. Teised sõitsid edasi Elva poole.

Kokku sai täna trenni tehtud ca 1 h ja 20 km - pm sama, mis reedel.

Meil vihmakindlaid kingakatteid pole. Ja mis on veel vihmakindlam kui kile, eks? Kerge osturalli kilekoti ja teibi tuuning ning tavalised kingakatted peale ja mul jäid küll jalad kuivaks. Siimul oli veits teine pakkimistehnika ja tal said jalad veits märjaks kah.

Saturday, 24 November 2012

gibberish about Novembrijooks

Kõige esimene emotsioon on see, et hästi läks! Tulemusi küll veel väljas ei ole (kuigi võiks, sest ajavõtt oli ChampionChip´i poolt), aga Endomondo järgi võiks arvata, et aeg on ca 25-26 minutit. Rada ise oli ametlikult 5 km, aga tänu minu ökonoomitamisele (nali) sai Endomondo kokku siiski alla 5 km, millest mul on kahju, sest oleks tahtnud saada ühte head 5 km aega kirja.

Kvissentali ma jooksin kohale. Enne olin käinud jooksuga pangaautomaadi juures, et Garminile pulga ostmiseks raha oleks. Siis tunne küll hea polnud. Selle väikse aja peale hakkasin kuidagi säärekondipealsed valutama. Mõtlesin juba, et peab kompressioonipõlvikud alt ära võtma, et äkki asi selles. Kindlasti otsustasin võistlusele minna ilma kilekata (hea otsus!). Käisin siis veel korra toas ja jätsin natuke raske südamega ahjus puud järelvalveta kustuma. 

Jooks Kvissentali oli norm - sai mõnusasti soojaks joostud. Ajaliselt olin ma kõik ideaalselt klapitanud - hiljaks ei jäänud ja tühja ei passinud.

Stardis seadsin end ühe tütarlapse lähedusse, kelle kohta ma teadsin, et me võiks umbes sama kiired jooksjad olla. Päris ruttu oli selge, et mina olen siiski kiirem. 

Sellel jooksul ma pm üldse ei harrastanud tuules jooksmist. Pärast suuremat stardisaginat asusin mööda jooksma ja see ei olnud raske. Pm ainult üks seltskond noori mehi pani minust veel raja suurimal langusel mööda ja rohkem keegi minust mööda ei saanud. Samas ma ise võtsin korralikult skalpe (nii mulle tundus). Kellest mööda sain, see ka maha jäi.

Praegu ma ei suuda tulemusi ära oodata!
Ja pilte ka muidugi!

Friday, 23 November 2012

gibberish about novembrisse ka üks mnt sõit

Tegin mnt rattaga väikese veits üle ühe tunnise tiiru:
Lisaks sellele, et oli väga pime, oli ka veel udu. Õnneks on Elva mnt kergliiklusteel keskel eraldusjoon - see oli orienteerumisel natuke abiks, kui autode kaugtuled totaalselt pimestasid. Ühe korra siiski panin murule välja... Märk sellest, et ma kaua aega ei olnud mnt rattaga sõitnud, oli see, et spidoka patarei oli tühjaks saanud ja ma unustasin windstopperite alla rattatrussad panna. Õnneks uus carbon sadulapost on tasemel.