nii
eelmise nädala lõpus k*ppn*ssisin esiteks mina autoakuga. mõtlesin, et käiks poes autoga üle pooleteise nädala. auto läks käima ja suri kohe välja ja niimoodi veel kaks (2) korda. läksin koju tagasi. olin nats kodus, vahetasin riided jne. siis läksin tagasi auto juurde ja puhastasin ta ära. oli mul ka plaan hakata kohe kiiresti sõitma, et ta ei jõuaks veel ära surra. et noh annan gaasi ja kiman üle ristmiku kiiresti. aga.
seal oli politseiauto tekkinud. pärast tuli veel ka politseibuss juurde. nii palju siis mitte-tee-andmisest.
tagasi tuppa.
nats aja pärast tulin tagasi. politsei oli kadunud. mina siis kiiresti gaasi. kuna auto oli täitsa külm, siis esiklaas suht jäine. soojendust ta ju saanud ei olnud. tegin siis poolpimedana sõitu, sest auto läkski käima!
siis mul oli vaja sõita, et aku end koguda saaks
käisin poes ära siis. tulin koju tagasi. auto lasi signaali. koduukse ees selgus, et võtit pole kaasas. telefoni ka mitte. mõnus.
aga õnneks signaalilaskja oli siim, kes tuli trennist.
tal emme nr oli olemas. siis me läksime mingi 30 kiltsa linnast välja võtme järele.
autol tuled eriti s*talt põlesid ja üleüldse ma enamus aega vist vastassuunas sõitsin. tagasitulek oli õnnestunum. vist.
nii
siis tagasi linnas. 20 mintsa aega, et peole jõuda. mul ju koduriided seljas pm´iliselt.
jõudsime õigeks ajaks.
aga hommikul
algas akujama siimu autoga ja sellest jamast gaasiandmisega üle ei saanud.
ja siis õhtul me mässasime päris kaua aega krokodillidega ja kahe autoga. ja ebaõnnestunult.
siis läksime tuppa ja siim sebis töökaaslase autot vedama, ma jäin tuppa teed jooma.
siis ma mõtlesin, et peaks pliidi alla ka tule tegema, et äkki aint ahjust ei piisa, et päris külm ju.
tegin siis tule ära, vaatasin, et läks ilusasti põlema ka. panin mõlemad köögiuksed kinni ja läksin oma tuppa. nats aja pärast tahtsin köögist läbi minna.
ja siis!
köök täiega valge
mitte muffigi ei näe
ja ma ei näe, kas ja kui palju midagi põleb.
siis ma kiiresti koridorikapist pott kätte, vesi sisse ja viskasin pliidi sisse ja peale ja nii mitu korda.
ja hingata ei saa
siis läksin läbi köögi oma tuppa, et telefon laadimast ära võtta ja helistasin tuletõrjesse.
sest selgemaks see asi ei läinud.
sealt küsiti, et kas siiber on ikka lahti. mina, et jah on
siis ta käskis akanad lahti teha. ma enne ei julgenud teha, sest kui tõesti põlebki, siis ju ei tohi hapnikku juurde pääseda.
igaljuhul tuletõrje tuli kiiresti. midagi põlenud väljaspool pliiti ei olnud. tehti igast märkusi ka ja küsiti, millal korstnapühkija viimati käis. arvati, et madalrõhkkond oli selle jama põhjuseks.
siim oli ka vahepeal auto käima saanud ja tuppa tulnud ja oli wtf
ja siis pärast emme ütles, et talle oldi jah räägitud, kuidas mina maja tahtsin maha põletada.
aga jah, kui ma seal mässasin, siis mõte käis peast läbi, et fakk! see korter ei ole ju kindlustatud!
ja tuletõrje ütles, et õigesti tegin, et nad kutsusin.
eelmise nädala lõpus k*ppn*ssisin esiteks mina autoakuga. mõtlesin, et käiks poes autoga üle pooleteise nädala. auto läks käima ja suri kohe välja ja niimoodi veel kaks (2) korda. läksin koju tagasi. olin nats kodus, vahetasin riided jne. siis läksin tagasi auto juurde ja puhastasin ta ära. oli mul ka plaan hakata kohe kiiresti sõitma, et ta ei jõuaks veel ära surra. et noh annan gaasi ja kiman üle ristmiku kiiresti. aga.
seal oli politseiauto tekkinud. pärast tuli veel ka politseibuss juurde. nii palju siis mitte-tee-andmisest.
tagasi tuppa.
nats aja pärast tulin tagasi. politsei oli kadunud. mina siis kiiresti gaasi. kuna auto oli täitsa külm, siis esiklaas suht jäine. soojendust ta ju saanud ei olnud. tegin siis poolpimedana sõitu, sest auto läkski käima!
siis mul oli vaja sõita, et aku end koguda saaks
käisin poes ära siis. tulin koju tagasi. auto lasi signaali. koduukse ees selgus, et võtit pole kaasas. telefoni ka mitte. mõnus.
aga õnneks signaalilaskja oli siim, kes tuli trennist.
tal emme nr oli olemas. siis me läksime mingi 30 kiltsa linnast välja võtme järele.
autol tuled eriti s*talt põlesid ja üleüldse ma enamus aega vist vastassuunas sõitsin. tagasitulek oli õnnestunum. vist.
nii
siis tagasi linnas. 20 mintsa aega, et peole jõuda. mul ju koduriided seljas pm´iliselt.
jõudsime õigeks ajaks.
aga hommikul
algas akujama siimu autoga ja sellest jamast gaasiandmisega üle ei saanud.
ja siis õhtul me mässasime päris kaua aega krokodillidega ja kahe autoga. ja ebaõnnestunult.
siis läksime tuppa ja siim sebis töökaaslase autot vedama, ma jäin tuppa teed jooma.
siis ma mõtlesin, et peaks pliidi alla ka tule tegema, et äkki aint ahjust ei piisa, et päris külm ju.
tegin siis tule ära, vaatasin, et läks ilusasti põlema ka. panin mõlemad köögiuksed kinni ja läksin oma tuppa. nats aja pärast tahtsin köögist läbi minna.
ja siis!
köök täiega valge
mitte muffigi ei näe
ja ma ei näe, kas ja kui palju midagi põleb.
siis ma kiiresti koridorikapist pott kätte, vesi sisse ja viskasin pliidi sisse ja peale ja nii mitu korda.
ja hingata ei saa
siis läksin läbi köögi oma tuppa, et telefon laadimast ära võtta ja helistasin tuletõrjesse.
sest selgemaks see asi ei läinud.
sealt küsiti, et kas siiber on ikka lahti. mina, et jah on
siis ta käskis akanad lahti teha. ma enne ei julgenud teha, sest kui tõesti põlebki, siis ju ei tohi hapnikku juurde pääseda.
igaljuhul tuletõrje tuli kiiresti. midagi põlenud väljaspool pliiti ei olnud. tehti igast märkusi ka ja küsiti, millal korstnapühkija viimati käis. arvati, et madalrõhkkond oli selle jama põhjuseks.
siim oli ka vahepeal auto käima saanud ja tuppa tulnud ja oli wtf
ja siis pärast emme ütles, et talle oldi jah räägitud, kuidas mina maja tahtsin maha põletada.
aga jah, kui ma seal mässasin, siis mõte käis peast läbi, et fakk! see korter ei ole ju kindlustatud!
ja tuletõrje ütles, et õigesti tegin, et nad kutsusin.
No comments:
Post a Comment