gibberish about roosa

Täna oli vist siis ühe ajastu lõpp.

Nüüd off topic, aga Eesti Loto uues reklaamis sõidavad lapsed rattaga kiivrita!!!

Aga tagasi teemasse, siis nüüd tundub plaan teha järgmisi asju päris reaalne:

1) Siimu klassi rattamatk

2) Xdream Saaremaal

3) Inglismaa reis

Pole ime ka, et suvi nii kiiresti läheb, kui pm iga nv on mingi värk.

Kuna mul on juba paar nädalat olnud maailma ilusaim mnt ratas, siis olen ma sellega muidugi ka sõitmas käinud. Praegu kokku 277 km. Üks hommikune sõit veel ja ongi 300 km!

Pühapäeval sõitsin ma läbi raja, mida ma olin juba pm aastaid tahtnud sõita. Ja see oligi nii hea, kui ma arvasin.

Alguses sõitsin ma mööda Võru maanteed. Seal on super hea asfalt (kui linnast väljasõit siis välja arvata). Need kaks suurt veokit, mis must mööda sõitsid, tegid seda suunaga ja vastassuunas (Y). Sõitsin umbes 40 km kuni Konsumini, kus pöörasin paremale Cantervilla poole. Seda mõisa ja ümbrust olin ka juba päris pikka aega tahtnud lähemalt näha. Ilus oli küll.

Aga kõige suurema elamuse pakkus siiski Valgjärve tee. Kurvid-tõusud-langused. Mõnus oli ka see, et seal sõitis väga vähe autosid. Sai suurtest laskumitest ka peaaegu keset teed alla tulla ja mõne kurvi sirgemaks sõita.

Edasi läksin Otepääle (poodi) ja siis Pangodilt läbi ja tagasi Võru maanteele ja tagasi Tartu.

Kokku siis 100 km.

Aga meie pärijat on nüüdseks 4 korda poisiks peetud.

1) Esimene kord oli tegemist ausa eksitusega ja ma ei hakanud parandama ka. Tal oli nimelt seljas beezi-valge triibuline riietus. Tal on muidu pruunid oranzide lisanditega sandaalid ja suvekübarake on üldmuljena valge, pruunide-roheliste täppidega. Et noh võib poisiks pidada küll.

Aga ülejäänud kolmel korral on tal seljas ka miskit roosat olnud.

2) Oli seljas lõheroosa särk ja teksad. Siis viidati talle kui väikemehele, kes saalihoki palli keset autasustamist väljakule viskas. Arvati, et teksad on nagu poiste riietus.

3) Oli seljas roosa-sinise triibuline kleit ja sitsi-satsilised roosad püksid. Siis öeldi, et ta on "tore poiss". Mhmh.

4) Oli siis täna. Seljas ikka samad sandaalid ja müts, mis varemgi. Lisaks siis roosa t-särk ja kollased püksid. Maltšik mis maltšik.

Hakka või mõistma vanemaid, kes oma tütreid pealaest jalataldadeni roosasse riietavad.

gibberish about Xdream

Eelmine pühapäev oli Xdream Rõuges, mis on üks väga äge koht.

Olime tol päeval pea terve päeva pärijast eemal. Hoidjal lihtne ei olnud, sest R oli haigeks jäänud, mis tähendas suurel hulgal suurt virinat. Aga nüüdseks on vist traumad paranenud nii R-l kui hoidjal.

Aga Rõuge kandi loodus on ikka klass omaette. Ma kusjuures ei teadnudki, et seal sellised kanjonid on. Pm ronisime püstloodis looduslikust seinast üles. Võistlus ise kulges suht hästi kuni 3. punktini, mida me koos ülejäänud massiga otsisime vist alla tunni. Kreisi. Kaart oli kas meelega või meeletult vale. Leidsime selle punkti siiski lõpuks üles.

Võistluse kõige kriitilisem hetk oli Siimu ratta kolme kodara purunemine. Pm tiimist käisid läbi ka katkestamise mõtted, sest kui Siim oleks oma rattaga edasi sõitnud, siis oleks riburadapidi ka ülejäänud kodarad otsad andnud ja äkki miski jupp veel.

Pärast väikest (pikemalt ei saanud metsavahel seista, sest sääseparv oleks meid elusalt nahka pistnud) nõupidamist otsustasime korraldada pisikese rattaloterii, mille tulemusel mina kui tiimi kergeim liige sain sõitmiseks Siimu ratta, tiimi kolmas liige minu ratta ja loogiliselt järeldadas võttis Siim selle ratta, mis veel vaba oli.

Kuigi Siimu ratas tegi väga jubedaid hääli ja tagaratas käis "kaheksasse" ja ma eriti käike vahetada ei julgenud ja laskumisi võtsin rahulikult ja ebatasasemal maastikul ma jooksin, jõudsime me tervelt lõpuni.

Jooksu oligi sellel võistlusel kuidagi palju, aga see tunne võib tulla ka sellest, et me seda 3. punkti pidime pikalt otsima. Mul isiklikult tuligi tiimist vist kõige rohkem jooksukilomeetreid ja Siimul tuli kõige rohkem ujumismeetreid (ainukesena ka).

Huvitav oli see, et ma jõudsin joosta ja väga hästi jõudsin. Selline tunne oli, et energiat on küll ja veel. Isegi miskit ei hakanud valutama. Kui keegi mõni aasta tagasi oleks öelnud, et mina hakkan jooksma niimoodi, siis ma küll uskunud poleks. Või oleks öelnud, et ma mingitel võistlustel käima hakkan...

gibberish about ööuni

Kas on liiga naiivne loota, et üks korralik ööuni teeb kõik korda?

Kusjuures veider on see, et ma saan kogu öö magada, aga hommik saabub liiga ruttu.

gibberish about rattavärk

Üle-eelmine laupäev oli esimene Elion Estonian Cup etapp. Rõuges. Kohas, kus mul esimene aasta läks hullult hästi ja teine aasta halvasti (mul oli külm ja see keeras kogu mu sõidu tuksi). Seekord oli ilm hea. Stardikoridoris oli mul seljas pikkade käistega särk, rattasärk ja rattadressikas. Ilm ise oli jube tuuline - tuul puhus pm igas suunas. Samas vahepeal piilus ka päikest ja kuidagi oli nagu lootust ilusale ilmale, kuigi võistluspaika jõudes oli tunne, et miks küll peab külm olema, et kõik läheb ju halvasti (:-D) ja inimesi oli ka talvejopedes. Aga tänu heale õnnele õnnestus mul enne starti siiski rattadressikas kärutiimile anda ja pärast tuli välja, et ühest kihist riietusest loobumine oli väga tark otsus.

Sõit läks hästi. Pulss oli muidugi algul päris karm. Ma kunagi varem ei olnud rattavõistlustel pulsokat kasutanud ja nüüd siis sain teada, et kui mul pulss on nii 176-178, siis on täitsa norm sõita, aga kui nt 182 on, siis on noh veits raske või nii. Aga muidu ma ise arvan, et mul on täitsa ok pulss, isegi kui seda 220-miinus-vanus arvestada.

Aga jah - ratas lippas päris hästi. Omas vanuseklassis tulin kümnendaks. Ise olen väga rahul. Eriti kui arvestada, et tol nädalal olin ma konkreetselt null (0) trenni teinud ja haige olnud.

Ma sain isegi raja tehnilisemas osas (enne lõppu oli see) ühe minu taga singlil sõitnud mehe käest kiita, et osavalt sõidan. Hehee ja ma veel ütlesin, et ma ei oska enam üldse maastikul sõita.

Aga see pühapäev on siis etapp Rakkes, mis on Rõuge kõrval teine nö raske rada (tõusude ja tehnika poolest). Ma väga loodan, et ma sõidan Rakkes vähemalt pooltki nii hästi kui Rõuges.

Täna käisime Epuga isegi veits trenni tegemas (20 km). Ihastes. Mu arust oli sealsetes metsades päris hea sõita. Paar "ohtlikku" tõusu ja langust oli ka (NOT).

Kui kõik sujub, siis neljapäeval lähme Tartu Rattaralli lühikest rada sõitma. Elva-Pangodi-Tartu. 65 km. Tartu Rattaralli on muidu järgmine nv ja ma ka sõidan. Päev enne seda on see proffide linnasõit, mida on meie koduaknast väga hea jälgida. Kes ei usu, tulgu vaatama.

Selline võistlusgraafik siis.

Äkki varsti kirjutan meie Taani-reisist ka veits ja lisan pilte.

Aga muidu homme beebikino, ülehomme arst ja reedel vist taas beebikool.

Oh peakski igaks juhuks vaatama, et mis filmi homme näidatakse, et homme mingeid suuri üllatusi ei oleks.

gibberish about pärija sünnipäev

Eile hilisõhtul möödus siis täpselt aasta sellest elumuutvast käigust haiglasse, kust me lahkusime ühe hästi pisikese beebitüdrukuga, kes praeguseks on oma sünnikaalu vähemalt 3,5kordistanud.

Esimene suurem sünnipäevapidu sai läbi viidud pühapäeval, mil meile tulid külla vanavanemad, vanavanaema, vanaonutütar oma perega ja tädi. Meie pisike pärija sai tutvust teha temast vanuselt järgmise sugulasega, kellega ta oli tegelikult lähemalt tutvust teinud juba ka jõulude ajal. Sel korral oli siis pärija aktiivsem pool.

Sünnipäeval näidati suuremale avalikkusele oskust kallistada pehmemat laadi kingitusi (beebinukk, isetehtud nukk, lehm-padi) ja suurt rõõmu ratastel kastis sõitmisest (jutt pole siis jalutuskärust). Tundub, et sündmusega jäädi rahule, kuigi laps pole siiani saanud mitte ühtegi ampsu koogist, kuigi plaan oli selline. Samas täna saadi iseseisvalt kätte laualt saia. Suht sama ju.

Kui vanemad end kokku võtavad ja leiavad sobiva kuupäeva, siis peaks veel pidu saama.

gibberish about ma ei oska enam rattaga sõita

halb uudis on see, et beebikino piletihind on pm kahekordistunud

kreisi

eelmine reede käisime aga taas beebikoolis

seal oli üks lauluke sellest, kuidas hobused kappavad. hobuste kappamise häält tehti niimoodi suuga "klõksutades"

ja mis siis eile juhtus? R hakkas lihtsalt õhtul klõksutama nagu hobune kappaks. ?!?!

kreisi

see laupäev on esimene elioni sõit. Rõuges. käisime eile veits Toomemäel nö trenni tegemas. öeldakse küll, et ah see asi on nagu jalgrattasõit, et ühe korra õpid ära ja kogu elu oskad. aga nii ei ole tegelikult õige öelda ju. mina näiteks ei oska enam üldse rattaga sõita. maastikul siis. selline jänes on püksis, et jube kohe. õnneks Rõuge sõit on ca 9 km lühem kui 2009 ja nikerdamist vist peaks vähem olema. pm kahe talve ja ühe suvega olen maastikul sõitmise täiesti ära unustanud.

kreisi

gibberish about xdream

Eile oli siis Xdream Tallinnas. Tegemist oli lühikese etapi ehk sprindiga. Meie aeg oli 2:51 ehk alla kolme (3) tunni. Ehk siis läks super hästi ju.

Väga hea võistlus oli. Kõik sujus. Pm mitte ühtegi negatiivset emotsioonipoegagi ei olnud võistluse ajal.

R-l oli superhea kaaslane ka selleks ajaks olemas, kes viis teda lausa merd vaatama, mida siis vaadati jutti lausa 10 mintsa. Põnev värk ju ka. Ja armuliselt isegi magati tunnike.

Võistlus ise viis meid Pirita jõe ääres asuva varjendi sisse. Kujuta ette kottpimedat pikka kitsast koridori, mida palistavad toad ja toakesed. Lisa veel s*taks palju tunglevat rahvast. Lisa veel mõni auk põrandas (kaevuluuke polnud). Meil ikka s*taks vedas, et me selles labürindis niiii kiiresti vajaliku punkti üles leidsime.

Kanuu läks väga kiiresti. Pirita jõgi oli tolle koha peal väga madal ka, nii et uppumise ohtu polnud (kärestikke polnud).

Võistluse kõige pinevam hetk saabus võistluse lõpus. Mul oli nimelt võimalus Vabaduse väljakul mitme meetri kõrguselt alla hüpata. Pm kui ma poleks seda kümne (10) sekundiga ära teinud, siis marss järjekorra lõppu. Sain hakkama! Polnudki nii hirmus. Võistluse kõige raskem hetk oligi käsipuust lahtilaskmine. See varjend oli selle kõrval köki-möki.

Kuna ma olen selline tropp, kes jätab pildid fotokast kustutamata, siis mul hüppest pilti pole, aga sealt ärajooksmisest on. Kohe pärast seda oli finiš.

gibberish about siin on nii kodune

Täna oli meie kodus avatud hoovide päev. Või noh Supilinna päevade raames päris mitmes kohas oli. Meie üleval naabritel ka.

Rahvast käis palju. Päriselt palju.

Tuli meie talvine sünnipäevapidu meelde. Siim sai taas keele sõlme rääkida.

Külas käis ka nats üle aastane häbelik preili, kes juba ise seisis ja vist ka nats samme teeb iseseisvalt. Igastahes R sai temalt küll s*taks inspiratsiooni. Seismise osas. R nimelt tegi ühe korraliku maratonseismise.

Äkki peaks päevast ka pilte kuhugi ilmuma. Nt ka minu kunstkeerutatud küünaldest. Ja igast muudest asjadest.

Kui meie juures uksed kinni said, siis käisime ka ise natuke Supilinnas ringi ja nägime paari väga ilusat elamist. Üks oli ikka kohe väga ilus. Naiselik ja romantiline. Kah valgete seintega.

R oli ka täielik seltskonnalõvi. Uskumatu, et see laps päev varem perearsti juures pm kogu aja nuttis. Aga pm perearsti kabinet on ka ainuke koht, kus ta korralikult nutab.

Aga jah: kordaläinud üritus oli. Ma veel eile hilisõhtul tegin meie remondist väljapaneku ka. Lõikasin ja sobitasin. Peaks nüüd ükspäev valmistulemusest ka korralikud fotod tegema ja ilmutama. Vnoh tegelikult see päris lõpptulemus ei ole meil. Etapp.

Aga homme saab sauna. Ja pühapäeva hommikul peaks ma elus esimest korda patsid pähe saama. Kaks kalasaba-patsi. Ootan huviga.

gibberish about siiami kaksikud

mai tea, kas ma nüüd kujutasin seda endale ette

aga

kui me seisime R'ga peegli ees ja ma küsisin, et kus R on, siis R näitas näpuga oma peegelpildi poole

vohh

tegelt peaks lastel selline arusaam endast ju hiljem tekkima?

üldse on ta nüüdseks omandanud oskuse vastata küsimusele "kus on ...?"

eks juba kaks (2) korda ole perearsti juures juba küsitud ka, et kas R otsib mõnda mänguasja, kui selle kohta küsida

alati on vastus olnud "ei". põhjus võib vist selles ka olla, et meil pole eriti mänguasjadel nimesid.

samas R teab suurepärast sõna "liblikas" tähendust. numps.

täna kui küsisime, et kus emme on, näidati issi poole ükskord ja teine kord ei näidatud midagi, sest no kamoon emme on ju siinsamas kui R. nagu siiami kaksikud ja üks siiam ju teist ei otsi o,eti

gibberish about ma olen liiga noor

täna oli kusjuures päris huvitav päev

mhmh

esiteks käisime beebikoolis taaskord. väike jassu oksendas oma emale näkku. konkreetselt. osa läks juustele ka pihta. mulle beebikoolis meeldib muidu.

siis nägin riia mäel klassiõde, kes on ka ema. sain teada, et tänapäeva infoajastul jutud liiguvad ikka kiiremini kui ei kunagi varem ja inimesed hoiavad ikka kätt su tegemiste pulsil ikka täiega peal. kui keegi veel ei tea, siis ma ei ela tallinnas praegu. mhmh. äkki ta ka tuleb meiega meie (!) beebikooli, sest saad sa aru pepleri tn omal on lausa järjekord! ebareaalne.

siis nägin ma postkontori juures kursaõde. hakka või kahtlustama, et ta ka tegeleb postcrossinguga, sest varem oleme ka temaga just postkontoris kohtunud. hmm-hmm. järgmine kord sean ta fakti ette.

siis käisime Epuga raekal söömas. kuni selleni kui meile joogid toodi, oli kõik roosamanna, aga siis saabus näljane (vist) Jonn. mhmh. ME osakaME nüüd silda visata. ma küll ise pole tegelikult seda nii aasta-paar tegelikult proovinudki. kuid samal ajal kui Epp sihitult, aga siiski eesmärgistatult jalutas, tegin mina õgimismaratoni.

enne kui Epp jalutama suundus, küsis üks vanamees, kes kogu eelneva aja oli veetnud "telefoniga" rääkides (me nimelt kahtlustasime, et tal tegelikult ei olnud mitte kedagi seal toru otsas, aga üksi hullu juttu rääkides võib ju hullu mulje jääda ja siis ta katteks hoidis telefoni kõrva juures) mult, et "hoidja või ema?" mina, et ema ja asusin õgima. siis hakkas see mees maitea kas minu, enda või siis ühe temaealise kõrvallaua naisega rääkima sellest, et kuidas ikka niiiiiiiiii noorelt ei tasu lapsi saada, et niiiiiii noore ema lapsed ju nutavad palju. mhmh, ema vanus ja lapse nutmise kogus on ju omavahel vääramatus seoses ju. ja seda kummalist juttu jätkus sellel mehel ikka palju. üldse väga kriitiline mees oli. kõrvallaua naine püüdis teda ikka nats helgemaid toone ka nägema panna, aga noh feil.

niisiis ma küsin, kas ma sain tõesti siis niiiii jube noorelt lapse või? oleks pidanud ikka viljakusravi ära ootama? et laps lõpetab põhikooli ja mina lähen pensile samal aastal?

niisiis ma küsin, kas tumedamad juuksed muudavad mu kuidagi alaealiseks või? ausõna, Tartus on minult absulllll iga kord dokumenti küsitud! ja siis kassapidajatel läheb kõigepealt nägu valgeks, siis punaseks ja siis uuesti valgeks. 4,5 kuu jagu 1993 aasta inimesi on juba saanud legaalselt alksi osta ja mind ikka veel kahtlustatakse alaealisuses. ebareaalne! vaatame siis kui kaua see kestab...

aga muidu üks päev oli hästi nõme ja jama ja ....

aga täna mulle meeldis. vot.

muidu trennis on veel kuu aega jäänud käia. järgmine võistlus on järgmine pühapäev tallinnas vabaduse väljakul. kes tallinnas on, võib vaatama tulla. meil kolmel on kõigil ühesugused dressikad seljas. poistel püksid ka. mul on teistsugused. püksid.

elioniks tuleb ka ära regada. pea meeles!

if i never feel better

püüan praegu end läbi närida ühe soome/rootsi pere blogist, kes on oma kodu loomise mõttes ikka veel palju hullemad kui meie

neil on nimelt praeguseks juba kolm poega. ajal, mil nad oma kodu looma hakkasid, oli pereema neljanda ootel. lõpuootel suht.

maja, mille nad praeguseks on pea lõplikult oma koduks pea ainult pereisa-ema jõuga valmis teinud, tõid nad sõna otseses mõttes palkhaaval ühest teisest kohast sinna, kuhu nad tahtsid. või noh nii ma aru olen saanud piltide järgi.

gibberish about kino sai

käisime eile taas kinos. (multi)filmiks oli HOP. enne olid mul hästi pisikesed eelarvamuses, aga need kadusid millisekunditega, sest see film oli niiiii nunnu ja armas! mitte just filmi sisu, aga filmi teostus. päriselt oli tunne, et see ei ole mitte joonistatud jänku seal vaid päris jänes, kelle saab päriselt sülle võtta ja päriselt pai teha.

kui keegi tahab näha tibu, kellest saab jänku, siis on see film just sulle! selline tibu on jube nunnu, aga ka jube tige.

kui keegi tahab kuulda, kuidas ameerika näitleja räägib Anu Saagimi häälega, siis on see film just sulle!

samuti oli seal tibu, kes rääkis Venno Loosaare häälega. heehee

kuigi ekraanil toimuv oli änksa, otsusas Lonja ka ikkagi oma perfomänsi püsti panna ja konkurentsi pakkuda. aga seda ainult positiivses mõttes. samal ajal kui paar tagumiste ridade tsiksi ennastunustavalt karjusid, lõkerdas Lonja niimoodi naerda, et meie taga ennist väga pahas tujus olnud tüdruk otsustas meiega tutvust tulla tegema ja lasi mul talle isegi tere-kätt ulatada.

nii et tasub kinos käia küll. uue lusika saime ka!

gibberish about istuli olles oleme ka natuke kukkunud

otsisin ühte asja netist ja leidsin sellise asja:

"9kuuni oleme voodist vaid kolm korda kõhuli alla kukunud ja yhekorra sellili..istuli olles oleme ka natuke kukund)"

pikemalt saab soovi korral siit lugeda

ma tegelt kukkumise kohta ei otsinud, kui keegi peaks muret tundma

"kaheksakuuselt saime ka pistikust elektrit nii et vasaku kätu ranne oli põletada saanud ja ka tussu ja pepu kuna mul olid märjad mässud all :( aga see ei õpetanud mulle midagi kuna pistikul ei olnud pistikupesa peal ja praegugi püüame toppida näppe pistikupesasse."

jap. mitte midagi see kaheksa(8)kuusele ei õpetanud. imelik küll.

s*taks pilte

KUI OLLA NELI-VIIS MINUTIT ÕNNELIK, ON SEE JUBA VÄGA HEA PÄEV

laupäevases EPL's oli intekas Jesper Juuliga.

minu arvates on kõik temaga tehtud intekad niiiii inspireerivad, et ma täitsa imestan, et ma olen siiamaani suutnud vastu panna kiusatusele osta mõni tema raamat.

ma vist lõikan selle inteka lehest välja, et ka hiljem seda lugeda.

või siis kirjutan mõned laused kuhugi suuuuuurelt.

näiteks ütleb Juul, et tänapäeva vanemaid iseloomustab teatud neoromantiline lähenemine lastele, mis tähendab seda, et tahetakse olla õnnelikud, õnneliku peret, õnnelikke lapsi. Minu arvates võib seda lähenemist laiendada suht kõikidele inimestele ja mitte ainult lapsevanematele. Lisaks ütleb Juul, et kui olla neli-viis minutit õnnelik, on see juba väga hea päev. Et kui te teate kedagi, kes on olnud väga õnnelik kolm kuud järjest, palun tutvustage teda Juulile.

Niisiis:

KUI OLLA NELI-VIIS MINUTIT ÕNNELIK, ON SEE JUBA VÄGA HEA PÄEV.

gibberish about ciao bella

ossa ma vaatsin oma vanu nagi albumeid, mis ei ole ratastest või võistlustest

ma lihtsalt pean jälle hakkama pilte tegema, kui ma väljas käin

nt on mul pilt kahest täiesti võõrast poisist lutsu teatrimaja ees enne selle remonti. maja oli ikka väga kehvas seisukorras enne. ma pm ei mäletanudki enam.

nii et siimu rõõmuks pean ma oma fotoka tühjaks tegema. oki mingi 10-15 pilti jätan ikka alles sinna nii fotoalbumi mõttes. kui kõik sobib, siis me homme lähme peole ja siis ma krt ausõna teen pilte!

pm kas mul tasuks kaltsukast osta roosa t-särk, millel coca-cola stiilis on peale kirjutatud ciao bella? ah?

pm mul oleks üks lugu athena kinost ja banksy filmist ka rääkida, aga see selleks

aa jaa mulle mu postcrossingu hobi ikka päris meeldib. nats veel ja mul saab korraga postis 7 kaarti olla. kreisi. see on ikka nii äge, kuidas mingite lambi kaartide vahele viskab ikka no nii palju tõelisi pärle! sellest ei saa ma aga ikkagi aru, kas ameerikas tõepoolest ongi ainult üks (1) välismaale saatmise postmark?!

gibberish about aafrika

käisin nüüd teist korda järjest beebikoolis. sügisel käisime ühes demo-tunnis, aga kuna me hakkasime võimlemas käima, siis beebikooli me siiski rohkem ei läinud. nüüdseks juba nii poolteist kuud võimlemist ei ole ja tundus olevat hea aeg hakata taas teiste beebidega hängima.

eelmine reede käisime suuremate beebide rühmas. olime kõige pisemad vist. kusjuures me mõlemad. täna siis sai nooremate beebide rühmas käidud ja tore oli. seekord olime me sellised vahepealsed. tore oli. üks laul on näiteks seal aafrika. see on hea lugu. samas ma sain täna teada, et ma olen seda lumesaha laulu koguaeg valesti laulnud., aga ma arvan, et minu versioon ongi parem.

üks erinevus, mida ma nende kahe grupi juures tähele panin, ei puudutanud mitte lapsi vaid hoopis nende emasid. nimelt olid suuremate laste emad kuidagi sellised washed out, samas kui väiksemate laste emad olid siiski näkku nats värvi pannud ja polnud kodust lihtsalt teksas ja suva t-särgis tulnud. v-o ma tõesti olen selline nats pinnapealne, aga nats ju ikka võiks ennast ka kabedamaks teha ja mitte keskenduda ainult sellele, et lapsel oleks matchivad riided seljas. aga samas ma ei tea, mis olukord neil kodus on. äkki neil on kodus veel 1-2-3 last.

kui ma nüüd järgi mõtlen, siis neid kahte gruppi eristas veel see ka, et nooremate laste emad ise olid ka nooremad. eelmine reede olid mu arust pigem minust vanemad naised ja see reede aga pigem minust nooremad või suht sama vanad.

aa ja muidu see asi ka veel, et me saame ikka veel muz tv'd vaadata ja ma üks õhtupoolik sattusin jälle selle lifti-saate peale. minu suureks imestuseks ei olnudki valijaks pooleks mees, vaid hoopis üks täpilises kleidis vene daam. seekord nägi see saade ikka tonne sündsam välja. ja igavam. ainuke säravam hetks oli, kui liftiuksed avanesid ja üks eriti nilbik pruunlane hakkas sekundi pealt uste avanemisega mesijuttu ajama. ütleme nii, et tema lifti ei saanud.

gibberish about hoor inaff

täna sattusin vaatama sellist vene(keelset) kanalit nagu Muz

oi jummal

nii palju, kui ma aru sain, siis see on kanal eesti venelastele, sest sealt tulid eesti valimisreklaamid, mis on mõeldud venelastele

venelastele lubasid igast asju kokku siis jaan toots rahvaliidust ning kalev kallo ja see "arst" viktor vassiljev (ei-ta-kuidas-täpselt-kirjutatakse) keskerakonnast. viimane neist ütles, et teised annavad teile katteta lubadusi, aga vot mina luban teile seda-ja-seda

noo see pole ju üldse katteta lubaduste andmine

aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada

ma nägin sellel kanalil arvatavasti kõige rõvedamat tõsielu saadet üldse!

ja seda kõike enne lõunat!

unusta kõik need saated, kus inimesed raha nimel oina ajusid söövad või skorpionitega ühes voodis on või veedavad paar tundi hauas

sellel kanalil on nimelt selline saade, kus on lift, milles on mingi eriti nilbe vene noormees. see lift nö peatub ja korruselt tuleb peale kaks vene tsiksi. need noored daamid on selga pannud oma kõikse paremad hilbud ja näkku nii pool kilo meiki. ehk nad näevad välja nagu hoorad. või mis nagu. hoor-mis-hoor.

ja siis see nilbik mees valib neist nö ühe välja, kes peab liftist lahkuma. enne lahkumsteate üleandmist püüab see vasja lahkuvat tsiksi veel paarist-kolmest kohast musitada ka veel. eriline dog nagu.

kui üks tsiks lahkunud, siis avanevad lifti uksed ja peale püüab tulla uus noor hoor. just nimelt püüab, sest vasja võib tsiksi ka mitte sisse lasta ja öelda talle, et kle sa ikka pole hoor inaff.

ma ei tea, millega see saade lõppeb, sest peale tuli valimisreklaam ja kohe otsa mingi muu saade, mille sisust ma ei saanud üldse midagi aru. seda juhtis üks samuti nagu hoor välja nägev vene pihv ja veel üks vasja.

aga äkki selle lifti-saate eesmärk on leida vene ultimate hoor. ei tea ma. samuti ei tea ma tegelikult, kus see saade filmitud on. eestis? rassija?

krt hullem kui itaalia televisioon...