gibberish about parim koht

Eile oli Rakke Rattamaraton. Läks hästi. Elu parim üldarvestuse koht selles sarjas (ma esimest Kalevipoja Rattamaratoni ei loe, sest see oli kandidaatmaraton). Kui ma nüüd ka mudaliigast tagasi oma gruppi ei saa, siis nomaitea!

Kuna rada oli pikk ja üks raskemaid ning ilm kuum ning kruusa ja tuult oli veits liiga palju, siis lõpp läks raskeks. Oleks väga abiks olnud, kui kofeiinitropse oleks kaasas olnud. Enne kella kolme läks ikka kõht päris tühajks ja energiat oleks juurde vaja olnud küll. Aga koht ja aeg olid head, nii et patt oleks mitte rõõmustada.

Nägin ka ühe kukkumise tagajärgi. Rangluumurd. Oli kui valus seda meest oli näha.

gibberish about Siplase

Eelmisel teisipäeval käisime ootamatult Rakvere lähistel sõitmas. Ilm oli super. Kohale oli tulnud 3 naist (mina, ca 40 aastane ja ca 13 aastane). Niisiis kindel kolmas koht. Esimestelt meestelt sain kohe esimesel ringil ringiga pähe.

Igal ringil oli mul mingi jama ka. Kohe pärast starti oli tõus ja seal sadasin võssa kah, sest ma ei saanud jalga lahti. Esimesel ringil kaotasin enamuse oma rattakellast ära ja siis otsisin seda ja sinna läks aega muidugi.

Teisel ringil tuli kett maha. Kolmanda ringi lõpus mõtlesin, et ohh midagi juhtunud ju, aga siis nägin, et mul paremal jalal on rattakingal peaaegu nina läinud. Selle kleepisin liimiga eile enne Rakke Rattamaratoni kinni ja püsis isegi!

Neljandal (viimasel) ringil juhtus ainult see, et Epp helistas ja ma ei kukkunudki! Aga eks ma olin hullult ettevaatlik kah.

Auhind oli küll super. See oli kaks pastakat. Jee! Aga tegelikult oli auhinnaks ratta/mürgi/enda prits. Ise sain/saime valida. Kuna me just olime endile uued maanteekummid ostnud, siis neid ei valinud. Teises komplektis oli veel tass ja spordijoogi pulber ka. Tassist on veits kahju, aga jee me saime juba eile end Rakkes puhtaks pesta. See oli niii mõnus ja mugav!

gibberish about maxspeed

Käisime eile sõitmas veits: tuli veits alla 100 km. Paneks sellest ka pildi, aga Webbygram on omadega metsas.

Sõitsime mu lemmikrada: Valgjärve tee kaudu Otepääle, kus tegime mõnusa pitsa- ja joogipausi. Ilm oli muidugi väga-väga hea. Vedas.

Siis pärast veel linna peale välja ka. Muidugi pm mitte ühtegi pidu ei olnud. Üks kord üle 100 aasta tuleme välja ja ikaldus. Korra oli juba tunne, et sööme juustuburksid ära ja tagasi koju magama. Aga lõpuks oli ikkagi täiesti tore ja lõbus. Jee!

Muidugi ma ei olnud enam harjunud nägema seda, et kui palju koledaid inimesi võib linnas liikuda...Osaliselt on varsti Eestis ka juba nagu Iirimaal, kus tütarlapsed panevad oma figuurile sobimatud kleidid (?) selga ning kõiguvad komberdavad oma kõrgete kontsade peal. Palju koledaid mehi oli muidugi. Nad kõikusid ja komberdasid ka ilma kõrgete kontsadeta.

gibberish about jälle padusadu

Ronja on sel nädalal maal vanaema juures. Praegu on siis vanaema kantseldada pisike laps ja pisike koer Meffi. Nimelt võeti maale kutsikas õuevalvuriks.

Kuigi meil oli plaanis kohe esimesel päeval koristada täiega ja hiljem toredaid asju teha, siis muidugi olen ma siiani ainult Ronja toa jõudnud ära koristada. Muidu oleme kahel päeval ratastega sõitmas käinud. Esmaspäeval Tähtvere dendropargis ja Ihastes ning teisipäeval Vooremäel, kus oli totaalne padusadu lõpuks. Seal ma ka kukkusin endal küünarnuki mõneks ajaks valusaks ja põlve kriimuliseks. Jalg lihtsalt ei tulnud pedaali küljet lahti (esimesel korral sain kuidagi puutüvest käega kinni ja jäin seisma, teiselkorral nii õnneks ei läinud). Kokku sõitsime voorekal ca 5,5 km, aga aega läks ca 1 h. Meil oli kaasas üks paar veel, kus naispool oli just endale maastikuratta saanud. Vooremägi on ju superhea valik esimeseks maastikusõiduks. Not. Minagi ei julgenud seal ca 98% kohtdest alla sõita normaalselt. Aga ma proovisin teise Siimu fullsusserit (ehk siis nii tagai kui ka ees on amort) ka. Tal ka Kona. Käiguvahetaja mulle meeldis ja tundus, et laskumistel on tõesti fullsusseriga parem sõita.

Magada oli ka plaanis, aga ma niiii väsinud olen, sest ikka ma 6.00-6:30 ärkan. Täna õnneks suutsin pärast ärkamist uuesti uinuda ja natuke lisaks magada.

Ja äkki isegi tuleb meil (mul siis nagu, sest Siim on juba sel aastal s*taks reisinud) esimene välisreis ka!

Pm ma saaks Soome ka võistlema minna, aga see oleks vist orgunn ja veitsa kalliks ka vist läheks. 

gibberish about rekord

Jäädvustan siia selle, et Ronja on vist maailma suurim lambafänn. Ta pm iga päev tahab, et talle pandaks arvutisse lambapilte jooksma. Ja siis muudkui ütleb, et mää, lamma ja palju lamma. Täna küsisin talt, et kas sa oled lammas? Tema, et jah. Küsisin, et kas sa sööd rohtu ja muru? Tema, et jah.

Eks ta peale koerte-kasside-partide-muudelinnalindude ongi vist lambaid kõige rohkem näinud. Maal siis.

Päris põnev, et kuhu see lambafännlus viib ja kuidas lõppeb.

Aga muidu on Ronja taas haige. Meil on 2aastavaktsiin ka tegemata ja ma ei kujuta ette, millal tuleb see hetk, mil ta päris ok on ja süsti tehtud saab. Täna tahtis ise 18:45 magama minna ja see juba tähendab, et tsiks on päriselt ka haige :(

Aa see ka, et Ronja on ju Raekoja platsi purskkaevus "ujumas" käinud. Ta nimelt kukkus sinna sisse, kui ta Siimuga linnas oli. Õnneks, et ta vette kukkus ja mitte maha kividele. Ja siis pidi Siim läbimärja lapsega koju tulema läbi linna...Pärast seda Ronja vist kohe haigeks ei jäänudki. Rekord lasteaias on siis nädal ja 1-2 päeva.

gibberish about kolmas

Ohai!

Võtsin just elus vist esimest korda antibiootikume, sest pm praegu jookseb neljas (4) nädal köha. Nüüdseks on see lihtsalt selline hääle puhtaks köhimise köha ja õnneks enam köha kätte ära ei sure koguaeg ja öösel on võimalik magada.

Aga muidu käisin nädalavahetusel jõustruktuuridega jõudu katsumas. Läksin sinna peamiselt triatlonile võistlema, aga tuli välja nii, et jooksin lisaks ka 800 m. Triatlon läks väga hästi. See oli ka minu esimene triatlonilaadne võistlus: 12 km ratast, 4 km jooksu, 100 m ujumist. 

Esiteks jäin ma kiire stardi tõttu kohe grupist maha, asusin ka kohe gruppi püüdma, kuid sain kätte ainult mõned grupist maha pudenenud naised ja hiljem ka mehed. Ühte meest vedasin kuni ühe kobedama tõusuni, kus ta maha jäi. Teist meest vedasin kuni selleni, kui ta küsis, et kas ma tuules oskan sõita. Mina, et no proovime (ega jah, Tartu Rattarallil saigi vähe grupis sõidetud...). Ta ütles veel, et vot sõida selles kohas. Ma siis sõitsin selles kohas ca 200-300 meetrit kuni selleni, kui see mees arvas, et ma võiks ikka ise vedama minna. Ega tuulega see vedamine kerge ei ole...

Siis jõudsin vahetusalla. Kiiresti rattakingad jalast ja jooksutossud jalga. Siim pärast kiitis, et mul vahetus õnnestus väga hästi. Tsiks enne mind oli ikka korralikult kohmitsenud. Eks ma olin ju ühe korra kingavahetust kasarmus proovinud ka ja paelad enne sobivalt kinni sidunud.

Ja siis ma jooksin. Ja jooksin. Siim jootis ja andis infot. Sain ühe naise kätte ka. 4 km on suht minu distants ka. Vist. Selle ajaga ju jalad ei jõua valutama hakata ja end tagasi ei pea ka üldse hoidma. Kuigi ma mõnel korral mõtlesin küll, et äkki peaks jõudu ujumiseks ka jätma. Kuigi noh palju sa nende jalgadega ikka ujud.

Vett ma täitsa ootasin, sest laupäev oli niiehknaa väga kuum päev ja kui sellele lisada veel jooksmine, siis noh enne ujumist ma rinda ja käsi märjaks eraldi ei kastnud ,vaid kohe täiega vette ujuma. Konna. Kuna selline tehnika on kroolist ikka tunduvalt aeglasem, siis jõudis 1-2 naist ka selle ajaga ujuma tulla. Ja siis läks põnevaks. Hõigati, et ma ujun konna, et ujugu krooli, mina, et ma ei oska. Ja siis üks tsiks jõudis mulle ikka täitsa kuklasse. Mina siis proovisin paar korda põhja kätte saada, et jalad alla saada. Kolmandal korral hõigati kaldalt, et nüüd on põhi ja pane lõpuni, et tumeda peaga  tüdruk saab mu kätte muidu. Ma siis proovisin jooksma hakata, tegin paar sammu ja kukkusin pikali. Kohe püsti ja lõpuni ja võitsin kolmanda koha! Ma väga rahul olen. Eriti arvestades seda, et minust ettepoole (arvatavasti võitis, pole tulemusi ise näinud) jäi Valga triatloni teine naine.

Ilus oli see, et mul mitte üheltki alalt järgmisele üleminekul ei olnud probleeme. Räägitakse küll, et pärast ratast on raske jooksma hakata, aga mulle nii sobis väga hästi. Seekord.

Lisaks sain ma sellelt võistluspäevalt päevituse, mida ülejäänud suve kuidagi normaalsemaks päevitada. Õnneks ma olin näkku 15 faktoriga päevakreemi pannud ja nägu mul vähk ei ole.

gibberish about mittetreenitus

Kui ma juba siin olen, siis natuke Rõuge Rattamaratonist ka.

Niisiis esimene rattavõistlus uue autoga. Kõlab hmm huvitavalt. Auto oli ülesannete kõrgusel muidu. Mugav ja ruumikas.

Rattaga nii ei olnud. Vähemasti alguses. Enne võistlust oli tunne, et esiteks ma kohe-kohe minestan ära ja teiseks ratas mu all oli nagu lehm libedal jääl. Täielik juhitamatus ja ebakindlus. Sõites Rõugesse oli mul veel peavalu ka olnud. Mulle soovitati ka üldse mitte starti minna. Olin ju selleks ajaks kaks (2) nädalat haige ka olnud.

Aga ma läksin ikkagi. Aeg tuli alla 2 h, koht üldarvestuses 163 ja oma klassi naistes 5. Numbriliselt läks  hästi. Aga pm paar-kolm kõvemat sõidunaist oli puudu ka. Aga siiski väga hea tulemus minu mittetreenituse juures. Esimest korda oli meil Epuga niiii väike vahe. Ma lausa nägin teda rajal! 

Rada oli mõnus. Köha oli ka korralik. Ilm oli ka super. 

Eks siis nüüd tuleb kuu aega trenni teha. Mhmh. Äkki kui Ronja maale vanaema juurde läheb, siis see trennitegemine ka tõelisuseks ka saab. Praegu on kogu mu trenn pm ainult rattasõit tööle ja tagasi. Aga nii koguneb nädalas vähemalt 30 km :-D abiks ikka. Peugeot on mul muidugi megaraske ratas ka. Täna sõitsin korra mntrattaga ja no sellega ei pidanud suurt midagi tegema, et see edasi läheks.

gibberish about uhke ema

Noo nii kuu juba poole peal.

Pm pärast rattarallit olin ma 2 kg kergem ja rämedas kurguvalus. Esmaspäeval käisin tööl ja pärast seda olin nädal koos Ronjaga kodus haige ja nüüd jookseb juba kolmas nädal köha. Varsti lähen röntgenisse ja vereproovi andma. Varsti ses mõttes, et mitte täna varsti, aga muidu varsti.

Suurepärane on nüüd see, et meil on riidekapp! Tasuta saime ja see on suur ja peegliga. Ses mõttes ideaalne. Nüüd on veel umbes tuhat asja veel juurde vaja. Lauanõusid ju pm meil on ainult ühe masina täis.

Aga pm jah, kes tahab väga kiiresti kaalu langetada, siis ma soovitan 137 km vändata. Ajab asja ära.

Aa ja Ronja ronis eile esimest korda minu nähes täiesti iseseisvalt redelist üles! Ma väga uhke olen!

Aga kahjuks lasteaia tänane retk Elistverre jäi ära. Kogu see kamp oli ilusasti turvatoolidega lasteaeda kohale tulnud ja siis selgus, et bussis pole turvavöid. :-( Siim veel pani talle nii nunnusti 5 eurot sõiduraha ka taskusse...nüüd tulebki selle asukoht uuesti kindlaks teha.

gibberish about TRR

Nonii. Elu esimene TRR (Tartu Rattaralli) pikk rada sõidetud. 137 km. Ma jäin rahule. Oma selle aastast treenitust arvestades olin valmis, et võib ka 5 h minna. Aega läks 4:23. Rahul olen ka sellega, et ma ei kukkunud. Sõites proovisime kolmekesi tsikid kokku hoida. See õnnestus peaaegu lõpuni. Esimest korda juhtus ka see, et minu grupis kukuti üpris hullusti (vaadata ma ei julgenud, pauk oli päris hele). See juhtus peale Elvat ja enne Otepääd, kus sõitsime päris suure grupi esimeses osas ja ühele meist kolmest sõitis keegi tagumisse rattase ja kukkus. Nii see vist oli, aga kindel olla ei saa.

Rahul olen ka sellega, et ma kordagi sõidu ajal ei pidanud wc-sse minema. Hull asi küll millega rahul olla, aga minu puhul suur asi. Nt sügisese 89 km Tartu Rattamaratoni ajal käisin 2x pissil ja nüüd kevadel 23 km Tartu Jooksumaratonil käisin ühe korra. Olin täitsa valmis, et vähemalt 1x tuleb jälle käia. Ju ma siis enne starti sain nende 7x asja ikkagi korda aetud. Aega siis arvestan keskööst.

Öö enne võistlus oli väga unetu. Esiteks käisin ma öösel 3x pissil, sest ma jõin söögi kõrvale 0,5 liitrit õlut ja Eurovisiooni ajal veel Värskat ka mingi koguse, et võistlusel vedelikkupuudust ei oleks. Ronja köhis suht kogu öö ja kolis ca 4:00 meile magama/köhima. Jälle magada ei saanud korralikult. Lisaks on mul alati raskusi uuesti uinumisega, kui ma olen pidanud hiljem kui 3:00 öösel ärkama ja ma olin just 3:00 käinud wc-s ja selleks ajaks, kui Ronja meile tuli, ei olnud ma veel normaaselt magama jäänud. Ja oleks, et Ronja oleks siis tahtnud pikalt magada hommikul. Ei tahtnud. Kõps ca 6:45 olime üleval. Ma rohkem ei uinunudki. Nii kui Ronja ärkas, nii ta ka süüa nõudis, siis pidi ka veel sellega tegelema.

Asi, milles ma pettunud olen, on see, et mehed rajal olid üldiselt erilised mömmid. Ette nad tööd tegema kohe kuidagi ei kippunud ja kui lõpuks mõni mees meie töötlusele allus ja sai lõpuks aru, et tema näol siiski mehega on tegemist ja mitte naiste tuules tallajaga, siis see tempo, mida need mehed üldiselt teha suutsid olid pehmelt öeldes kehv. Suht ainult 1 mees tegi ikka mehe tempot ka. Ju need mehed siis hoidsid oma jõudu lõpukoridori jaoks, et seal tempot teha ja äkki isegi mõni muhe kukkumine korraldada. Lihtsalt spekuleerin. Aga äkki nad lihtsalt ei jõudnud kah. 

Aga nüüd magama. Täiesti zombid oleme ju.

gibberish about jooksumaraton

Nii ja paar sõna Tartu Jooksumaratonist ka.

Enne seda käisin ma ka loengut/seminari/tarka juttu jooksmisest kuulamas Vilde Tervisekohvikus.

Käisin, sest ma tahtsin teada, mida pm spetsialist asjast räägib ja mida saab kõrva taha panna.

Tema suurim soovitus oli see, et võta alguses rahulikult. Parem on lõpus hakata mööda jooksma kui alguses. Et siis jookse algul oma tavapärasest tempost aeglasemalt. 

Suurim viga ever. Minu puhul küll. Pigem oleks ma tahtnud olla jõudnud kaugemale selleks ajaks, kui mu jalad valutama hakkavad, sest kui põlved ikka rämevalutavad, siis sa ei jookse enam pm isegi kui sul võhma on veel s*taks. Samuti sain ma aru, et mida kiiremini ma jooksen seda vähem mu põlved valutavad.  Ehk siis tõenäosus, et põlved valutama hakkavad on väiksem ja valu ise lükkub ka kaugemale (saab üldse keegi sellisest lausest aru...?).

Õppisin ma sellest asjast seda, et joosta tuleb ikkagi nagu ka rattamaratonidel, et pm esimesed 7 km pane nagu torust tuleb ja siis edasi lase nagu olud nõuavad.

Aga ma ei taha veel 100% öelda, et jooks kindlasti ei ole minu jaoks ainult sellepärast, et mul põlved hakkavad valutama. Ma väga tahan teada, miks mul üldse põlved nii hullusti valutama hakkavad? Mis mul viga on? On teistel ka tegelikult nii? Jooksevad ka valu trotsides? Valuvaigisti sees (mul polnud tegelt, mõtlesin küll sellele)? Mis nad teinud on, et ei valutaks? Enne võistlust, võistluse ajal?

Muidugi üks suur tegur selle põlvevalu tekkimise juures oli rajaprofiil: üles-alla. Ma võiks mitu-mitu korda rohkem mäest üles joosta kui alla. See allajooks võtab ikka niiii hullust põlvi läbi, et jube.

Aga muidu tore emadepäev oli - käisime emmega Otepääl surnuaias ja suvilas ka. Lõuna-Eesti on nii nunnu ikka. Kohe selline hea tunne tuleb sisse Võru poole sõites. Kõik need orud, metsad ja mäed (nagu Arno peksaks Teelele segast seal Eesti Film 100 klipis). Varsti saab neid orge ja mägesid mnt rattaga sõita ca 130-140 km.

Veel sellest jooksuvõistlusest - pm eks esimesel võistlusel oled ikka loll (ja sageli kipud ka endast targemaid uskuma). Nii ka minu esimesel rattavõistlusel arvasin ma, et tuleb rahulikult võtta. Aga siis tegin ma seda seepärast, et tegemist oli nimepoolest siis veel matkasõiduga ja ma mõtlesin, et kesse ikka siin nii väga võistlemas on. Aga oldi küll võistlemas ja täiega. Järgmine kord olin juba veits targem.

gibberish about vuhvel

Käisime eile pealinnas. Leidsin endale lõpuks pm sobiva rahakoti. Küsisin, et kas see on päriselt nahast. Müüja ütles, et ei, et see on mingist eriti vingest kunstnahast. Ta oleks heameelega sellest tehnoloogiast veel pikemalt rääkinud. Ju neil oli hiljuti koolitus olnud. Lõpuks lisas ta vist müügi(ostu)argumendina, et tegemist on Dolce&Gabbana vuhvliga (ta päris nii ei väljendunud, aga point nii on). Ja ma ei käinud seda kuskil turul ostmas. Pm vähemasti Tallinna suurima ostukeskusega oli tegemist.

Aga rahakott ise on ilus. Ainuke jama on selles, et tegemist on vist vasakukäeliste rahakotiga. Kui selliseid asju üldse olemas on...

gibberish about suur vale

Aega üldse ei ole. Ja midagi tehtud ka ei saa.
Magada tahaks.
Mööblit tahaks.


See on nii jama, et inimene ei saa asju teha siis, kui ta neid tegelikult kõige parema meelega ja efektiivsemalt teeks. Nt ma tahaks hommikul koristada ja alles kuskil nüüd õhtul tööd teha. Ja noh päeval tahaks trenni teha ja mänguväljakul käia. Ja magada ka muidugi pärastlõunal.
Ja see 8tunnine tööpäev on üks suur vale. Tööpäev ju ei ole 8 tundi pikk. See on pigem 10 tundi pikk.
Mhmh lasteaed on elu parim aeg. Ja samas ma oleks nõus ka elu lõpuni 23 olema.

gibberish about mkmm

O hai

Tervitaks siinkohal Kuusalu inimest, et tundis huvi, et mitu varvast on hobusel!

Tõesti, ma ka ei tea...

Nädalavahetuseks muidu lubab vihma. Nunnu. Pühapäeval on võistlus. Nunnu. Saab vist mustaks. Loodan, et vähemasti lumi on nüüdseks Viljandi kandis ära sulanud.

Ronja arengud: oskab öelda "taha", mis võib tähendada nii seda, et ta tahab kui ka seda, et ta ei taha. Keeruline. Väga ilusasti ütleb ka "jah".  Kui tahab ei öelda, siis ütleb "mkmm" nüüd.

gibberish about pott

Ja siit siis selle kuu viimane postitus, et ikka neli tükki kokku tuleks.
Pm eile käisime  Püha Loomaia Rattarallil. Pm rohkem ma sinna ei läheks. Pm mägesid polnud, aga seda oli ka Pärnu lähistest arvata. Jäime esimest korda elus viimasteks. 
Hea oli see, et sai taas Stefanis söömas käidud. See on ikka nii mõnus, kui on üks kindel koht, kus saab head sööki ja ei pea pikalt mõtlema, et oh jummel kuhu küll sööma minna.
Homme äkki hakkavad jalad ka valutama, täna ei ole isegi valutanud.
Ja muidu Supilinn tegi just natuke aega tagasi Lodja seltsile jalgpallis pähe.
Ja nüüd on päris kindel see, et Ronjaga kuhugi minnes tuleb kindlasti pott kaasa võtta. Just siis, kui kindlasti mõnda wc-d läheduses ei ole. Kuigi ta on nõus ka kükitades pissima, aga siis ei ole kindel ,et riided ikkagi kuivaks jäävad...

gibberish about big no-no

Mõtlesin kaardil raja valmis, aga õiges kohas ma Saadjärvel Jõhvi mnt poole ei keeranud ja sõitsin hoopis Elistverre, mis iseenesest on täitsa nunnu koht, kuid enne seda asub koht nimega Juula. Esiteks on seal naabrivalve ja teiseks elab seal üks eriti verejanuline taks, kes minu muidu päris rahuliku pulsi mõne sekundiga 186ni viis ja kiiruse (kergel tõusul) 38ni. Mul vist elu lõpuni on selle taksi nägu koos kihvadega meeles ja see kuidas ta nagu rakett taluõuelt aia tagant välja sööstis ja ma vasaku jalaga tõmbasin mai tea kust tulnud jõuga mai tea mitmenda käigu sisse. See oli ka see sõit, kus minu maanteerattast sai kruusateeratas kuueks (6) kilomeetriks, sest ma ju ei saanud selle hullu taksi juurest tagasi sõita, aga kõik teed edasi olid kruusateed.

Selline oli siis minu viimane rattasõit.

Jooksumaraton läheneb hirmuäratava kiirusega. Olukorda ei tee paremaks ka need jooksjate hordid, mis mu akna alt iga päev mööda silkavad. Ma krt ei ole endale siiamaani korralikke jooksutossegi ostnud.

Ükspäev lugesin ühte eriti hirmuäratavat blogi sellest, mida kaks (2) aastat intensiivset trenni ühe tsiksi põlvedega teha võib. Põhiliselt siis rattatrenni, aga ta on ka nt järjest ära kõndinud 60 km ja jooksnud ka arvatavasti korralikult.   Aga asi võib ka suuresti olla muidugi ka selles, et tal on lampjalad ja lampjalgadega oli vähemasti kunagi isegi sõjavägi big no-no. 

Esimene rattastart on pühapäeval Pärnu kandis maanteerattaga. Loodan Siimu tuules püsida. Ta sai alles esmaspäeval (üle-eile) endale taas maanteeka. Sõitmas ta sellega käinud ei ole. Esimene sõit ongi kohe võistlus.

Muidu on väga kahju, et niiiiiii palju üritusi on jälle ühte nädalavahetusse topitud. Loobun kahest ja kahele lähen, sest nv-s on ju ainult kaks päeva. Muidugi kui ikka väga tahta siis mingi meeletu orgunniga saaks laupäeval kahte asja teha, aga otsustasin siiski sellelt loobuda.

Ja ma ei taha kokku arvutada täpselt, kui palju kõigi nende võistluste peale raha kulub. Osalustasu, transport...argh!

Leidsin endale muidu lõpuks kiivri, mis mulle tõesti meeldib ja tellisin ära. Tuli koos Siimu rattaga ja oli mulle suur :-/ nüüd siis tuleb kas leida Eestist ostja või saata tagasi poodi :-( ja jälle edasi otsida või siis sama kiiver tellida väiksema numbriga (tolles poes oli otsas, muidu oleks kohe väiksema tellinud).

Aga nuidu on meil lõpuks veranda valmis! Ja see on niiiiii äge! Nüüd tuleb grill ka osta. Ja ma tahaks lõpuks selle pitsipeo ka ära teha. Pitse on mul juba päris korralikult. Tuleb vist uus riiul ka lisada, sest juba selle nädala lõpuks tuleb üks veel juurde Amsterdamist. Ja kui Siim oma tööreise jätkab, siis on see uus riiul ka varsti pitse täis.

Ronja muidu magab ikka veel lõunaund. Kell saab kohe-kohe 18.

gibberish about kevad on käes

Eile oli tegelikult niii tore päev, kuigi umbes 30-45 mintsa tundus, et jumala jama päev on.

Tegin ühe 60 km rattatiiru ka. Nüüd ju algavad õiged päevitussportlased päevad. Mulle ikkagi varakevadel rattaga sõitmine ei sobi - kogu see tuul, vihm, lörts ja külm. Ratas vajab siis rohkem hoolt, riideid tuleb rohkem pesta ja võib veel kõigele lisaks haigeks ka jääda. Eile oli juba päris ok sõita - koguaeg ei olnudki vastutuul.

Selle aasta Supilinn päevad tunduvad ka minu ajaloo kõige lahedamad olevat. Aga see võib ka pärija vanusest tingitud olla. See on ikka nii mõnna, et tal ei pea enam iga sammu järgi tegema ja teda jälitama. Täitsa iseseiseisev beebi on. Ja sageli ka iseteadlik muidugi.

Nüüd on ta ikka väga tubli potilkäija :-) järgmine verstapost siis taas läbitud. Kui ta nüüd rääkima ka veel hakkaks korralikult, siis oleks jälle elu lihtsam.

Ja Rontsul kasvab juba tema oma majas mängukaaslane :-) järgmine suvi peaks nad päris okeilt koos saama tegutseda. Ma arvan.

gibberish about trenniporno 2

Ma ei tea, mis mul arus oli, aga ma regasin end 23 km pikkusele jooksuvõistlusele. Asi on selles, et ma suudan vist ainult 10 km korraga joosta. Eile nt tuli 9,5 km peal selline räme põlvevalu, et selle pea 500 m ma jooksin meeletus valus ja ma ei saanud isegi 10 km täis, sest ma võtsin telefoni kätte, et RunKeeper kinni panna täpselt 10 km peal, aga kogemata panin selle kinni juba 9,8 km peal. Siis ma kõndisin veits kodu poole poole ja proovisin uuesti jooksma hakata ja valu oli läinud! Ma raudselt pean proovima enne võistlust kasvõi ainult ühe korra joosta 23 km, et ma üldse teaks, mida mu keha tegema hakkab. Nt eile hakkasid mul ka käed rämedalt valutama. Siis ma vahepeal lasingi neid sirgu ja jooksin nagu pingviin.

Eile kuulis Siim ühelt eelmisel aastal sama jooksu läbinud mehelt, et tollel hõõrusid tossud jala veriseks, et oli kehv õmblus olnud.

Nice.

gibberish about trenniporno

Käisin eile rattaga sõimas. Suht mitu korda mõtlesin, et mida kuradit ma end niimoodi piinan. Vihm ja lörts polnudki kõige hullemad, aga see jama, mis jalgadesse pritsis oli ikka väga külm ja märg. Tagasiteel mul pm mõlemad labajalad külmusid ära. Kui koju lõpuks jõudsin, siis hüüdsin enne ratta sisse vinnamist Siimule ukse pealt, et pane teevesi keema!

Siis kui vesi kees, läksin ma vanni endalt märgu poriseid riideid vms eemaldama. Panin labajalad voolava kuuma vee alla (kuigi nii teha ei tohi külmetuse puhul), et neisse mingigi tunne tagasi saada. Ma isegi ei tundud, kui kuum vesi on. Pärast jalad valutasid ja umbes poole tunni pärast valutas ainult vasaku jala väike varvas.

Aga muidu pool sõitu oli väga tore, kiirus on kiire (30 kuni 35 km/h) ja mingi osa teest isegi ei pritsinud sodi jalgadesse. Aga tagasiteel oli tuul vastu ja seetõttu oli olemine vastik.

Ja ma olin üks vähestest, kes reedel väljas trenni tegi (nägin ainult ühte jooksjat ja ühte ratturit).

kuidas saada paremasse vormi? saa laps

kuidas kaotada vormi? hakka tööl käima

lihtne

üks hea asi tööl käimise juures on nt see, et siis on kellegagi väljaspool kodu lastest rääkida. ja seda veel kusjuures nii, et lapsi endid seal juures ei ole.

seal põhigängis ainult kahel ei ole last-lapsi.

ja natuke veel ja siis on 11.04. Dylan Moran!!! pre-party/afterparty anyone?