gibberish about haige

Kuulasin just Kuku Raadiot ja mul tuli pm nutt peale.

Elu võib ikka nii masendav olla.

Ja just enne ma olin vaadanud paari 20something tsiki blogi: fashion week, esireast pildistamine, "minaeiolelihttööjaoksloodud".

Nagu fakk? Misasja?

Langus võib ikka väga kiiresti toimuda.

Jääd haigeks, haigusraha saad väga vähe, siis ei ole enam üldse sissetulekut, siis pole kodu ja oledki koos lapsega kodutu.

Kuidas saab üldse küsida "kas te julgete haige olla?"?!?!

Nagu sa saaks kuidagi valida, kas sa oled haige. Haige on see, et selline küsimus saab üldse tekkida. Nagu 10 aastat tagasi oleks seda inimest haigeks peetud, kes ütleb, et "kle, mul on postkast täis." noh nagu gmail oleks täis vms.

Tänapäeval põhjustab juba igapäeva elu nii paljudele inimestele stressi, et keha lihtsalt ei suuda haigustele vastu panna.

R ärkas ja ma ei suuda rohkem edasi mõelda ega mõtet rohkem viimistleda.

gibberish about 1,5

Ronjal on täna 1,5aasta sünnipäev.

Ja meil on selja taga üks jube öö. Õnneks mitte haiglas.

Mul valutab üle mitme aja pea ja enesetunne on nii null kui olla saab.

Ja kõik selle pärast, et mõni inimene on nii hoolimatu ja teistega mittearvestav.

Ja ma tõesti saan aru, et eile oli jalgpall, aga korraldada selliseid mürtsatusi, et kirjanduslikult liialdamata kogu maja vapub ja krohvi kukub vahelae peale, ei ole ikka päris normaalne. Ja siis panna tv nii kõvasti mängima, et ma oleks saanud teha seda, mida kevadel Eurovisiooni ajal teha saab: pilt ETV ja heli mujalt.

Ronja ärkas õhtul selle mürgli pärast viis (5) korda üles. Pärast öösel ärkas veel kolm (3) korda. Masendav. Ja mul oli tast niiiiiiii kahju. Hommikul oli tal kirsina tordil ka üle pika aja taas nohu tekkinud. Oeh.

Ja hommikul ma tundsin, et mu närvid on niiii pingul.

Ma vihkan seda, kui mina peab kellegi (peaaegu) täiskavanud lapsi kasvatama ja kui ma ei saa kellegi teise kui oma lapse pärast magada. Oma kodus!

Aga palju õnne sünnipäevaks Rontsik-Pontsik! Pm sünnipäeva porgandikooki said sa juba eile süüa. Täna proovime esimest korda ka piimasupi ära. Nämma?

Ai mul tuli meelde, et täna peab ju käejälje ka ära tegema! Järgmine jälle kolme (3) kuu pärast.

gibberish about sabaga tita

Eile kodus:

Ronjal on üks mängu-laulukoer

Pm see on üks must-have mänguasi, nagu ma olen nüüdseks aru saanud. Meile see kingiti.

Niisiis eile õhtul ma mõtlesin, et küsiks üle mõne aja Ronja käest koera kehaosi. Nii ta siis näitaski koera kõrva, kätt, kõhtu ja neid näitas ta ka enda ja minu peal kohe pärast koera. Siis küsisin saba järele. Kuna koer oli tema poole näoga, siis esiti ei näidatud midagi. Siis keerasin koera külje peale, et saba oli ka näha. Siis näidati koera saba ära ja kohe otsa patsutati endale tagumiku peale ja näidati näpuga ka emme vastava area suunas.

Sabaga tita oleks tegelikult ju päris nunnukas :-D

Veel on Ronjal nüüdseks tekkinud komme mind kõikjale käsipidi või kampsunist tõmmates kaasa kutsuda.

Ja ta on meeletu nuku ja nukuvankri fänn. Tal on mõnda aega kodus ka nukukäru olnud, aga see ei takistanud tal täna väga põhjalikult põnnikoolis nukkude ja vankritega mängimast. Ta vist olekski sinna neid kantseldama jäänud. Seda panid isegi sealsed teised emad tähele ja üks ütles, et ta esimest korda näeb, et nii väike niimoodi nukkudega mängib (tal endal siiamaani last nukud ei huvita). Samas ma ei tea kui nooreks ta Ronjat pidas. Nimelt hiljuti küsiti meilt kaupsi mänguväljakul, et kas Ronja saab varsti aastaseks. Ma siis vastasin, et varsti saab ta 1,5 aastaseks.

Minu geenid v? Ma varsti juba 10 aastat täisaeline ja ikka pean oma id-kaarti luftitama.

gibberish about riided

Kuna mul ikka ei ole korralikku riidekappi, siis ei ole mul kodus ka palju riideid. Ma juba kardan, et ma kannan need olemasolevad täitsa ribadeks. Aga samas on päris põnev väheste riietega komplekte luua. Käin vahel ka emme juures oma sealseid riideid vaatamas. Selline tunne on nagu oleks poodi läinud: nii palju "uusi" asju on.

Proovisin selga ühte kuldset ampiirlõikega kleiti, mida ei ole kordagi kandnud. Mõtlesin seda siis selga panna, kui ma sedapsi olin, aga ei jõudnudki. Üldse on mul tunne, et ma ei taha enam ühtegi ampiir-või muidu laia lõikega asja selga panna. Mul on üks ilus lai mantel ka olemas, mida ma terve tolle talve kandsin - selline lõige on praegu kõigis moeajakirjades nö kuum, aga ma tahaks ikkagi keskkohta.

Selle kuldse kleidi ma vist võtan öösärgiks.

Ja ma pean end kokku võtma ja välja sorteerima umbes pool oma garderoobist ja need ära andma või müüma.

gibberish about Ronja

Nüüd on täiesti kindel, et Ronja oskab pm kõiki kehaosi endal ja meil näidata (okei lõuga vist mitte, aga seda pole me talle ka kunagi näidanud ega ka vist jutu sees maininud). Täna hommikul kontrollisime. Ta näitas kohe isegi kaela ära. Ju siis viis asjad kokku, et kui öeldakse, et sall kaela, siis oli meelde jäänud, et kus see kael on. Konkreetselt kaela me talle öelnud ja näidanud ei olnud.

Lisaks keeras Ronja meie jaoks täiesti üllatuslikult ise nö käsu peale pudelikorgi lahti! Täiega osav ju! Ja oskab juba suht spetsiifilisi käske ka täita (nt vii wc-paberi rull vannituppa tagasi).

Ja ta paneb ise endale kummikuid jalga. Ja joob juba mõni kuu tassist (haiglas väga :-O oldi selle peale). Lutipudelit pole tal üldse olnudki. Süüa oskab ta ka pm ise. Samas edukamalt sööb ta siis, kui keegi tema juures hängib, eriti hea on veel süles süüa. Vahepeal ta sõi õhtust ilma järelvalveta (suht sodine oli siis kogu ümbrus ja tema). Ükskord jäi ta siis laua taha magama ka. Esimene ja ainuke kord siiamaani.

istun siin poolhaigena tallinna hotelli vannitoa põrandal teki sees ja söön jahtunud hiinakat. arvuti aku saab ka veel varsti tühjaks. ilus.

ja jalg hakkab kah ära surema.

gibberish about pool kingakarpi kokaiini

Hehee ma just vaatasin, et mu eelmine postitus oli 666nes.

Tegelt oleks päris äge olnud, kui käesolev postitus oleks hoopis 666 olnud, sest:

Ma nägin öösel unes, et Siim ütles, et kle ma lähen käin korra linnas kokaiini ostmas.

Tagasi tuli ta kingakarbiga, mis oli poolenisti kokaiini täis. Tolmas ka veel.

Suht reaalne.

Aaaa ma just praegu hammustasin vist läbi, kust mul selline uni tulla võis. Vaatasin paar päeva tagasi The Horrible Bosses ja seal oli ka üks tolmava kokaiini nali.

Britt Samonsoni lumehelbe tehnikas kleidid on niiii ägedad.

Ta oli täna hommikul Terevisioonis ja ma suht lummatult vaatasin, kuidas maas olevast ringist sai üles tõstes kleit.

Tahaks endalegi sellist kleiti. Ega sellega kuskile minna ei oleks, aga ikkagi. Oleks lihtsalt olemas.

Sõpra tunned hädas.

Seda saab vist kahte moodi tõlgendada.

Et kas pole veel see päris tõeline häda kätte jõudnud.

Või polegi sõpru.

gibberish about auk silmapõhjas

Nüüd on siis täiesti kindel, et ma kannan prille oma elupäevade lõpuni. Et kui silmapõhjas on auk, siis võib laseroperatsiooni unustada.

Vähemalt oli mul piisavalt aru peas see meili teel enne uuringule minekut üle küsida. Säästsin 20 eurot. Vist.

Vot nii.

Mänguväljak on uus ööklubi.

Nt eile oli seal Kaarel Nurk.

Täpselt nagu vanasti klaab tallinnas.

gibberish about kaks pissit

Täna hommikul 6:30 pärast ärkamist oli meil selline vestlus:

Mina: "Kas kaka on?"

Rontsu: "Mkmm."

Mina: "Kas pissi on?"

Rontsu tõstab nimetisõrme.

Mina: "Üks pissi?"

Rontsu tõstab kaks sõrme V-asendisse.

Ju siis oli kaks pissit.

gibberish about London Brighton

oo hai

Inglismaal käidud. Esimene päev oli totaalne rongliliiluskaos, mis mõjutas isegi Londoni metrood teatud määrani. Siiski oli ainult kohaliku (Inglismaa) tähtsusega uudis. Aga rahvahulk, kes sellest kaosest mõjutatud oli, oli massive. Lennukitäied rahvast nt ja teistes jaamades tavapärane mass. See oli vist Victoria jaam, kus piletite müük lihtsalt lõpetati ära ja kirjas oli, et sihtjaamas ostke pilet. Yeah, me ostsime.

Nii et esimese päeva veetsime kas järjekorras, bussis, rongis, metroos või Brick Lane'il.

Kui meie lennuk oleks õigel ajal maandunud, siis oleks me sellest kaosest pääsenud või just hoopis kuskil lambi kohas rongis passinud. Big up East Croydon (kuulus koht ka Londoni riotiga seoses nüüd) ja mudslide!!!

Aga teise päeva olime väga tublid turistid ja käisime pm igal pool ära.

Järgmiseks päevaks jätsime "ainult" Camden marketi. Hull koht.

Ja siis jälle rongile ja Brightoni!!! Kuurort! Ma siiski ikkagi ujuma ei läinud. Liiga külm ja tuuline mu jaoks, aga haigeks jäin ikkagi.

Aga Brighton on äge koht. Tasub külastada. Nt see nv on seal geiparaad. Juba meie seal olles olid pm kõik hotellid buukitud.

Lasin endale teha ka henna tätüüüü. Pidi peal olema 3-4 nädalat. Oli peal pigem 3-4 päeva. Nuuks.

Aga muidu henna on hea variant proovimaks, kas sa suudaks tätüüüüga elada. Hennasalongi piipsid olid ka ägedad tegelased. Tsiksi peika oli nt leetlane hoopis. Tätüü-kutt oli suht selline puudutaja.

Tagasilend läks kah ca 1 h hiljem välja. Mingi pagasijama oli. Ju tüübid tahtsid veel ühe ringi meie kohvreid kolkida. Me nägime küll, mis te esimesel päeval tegite!

Aga jah, kui oleks nv Londonis ka reisi planeerinud, siis oleks elamusi ikka s*taks rohkem tulnud. Seekord läks siis nii.

gibberish about lä-he-me-gi

Home alone. V noh nii alone kui minusugune olla saab.

Esimene tund internetis läks kuidagi väga aeglaselt. Teine tund läks kiiremini.

Edasi on mul plaanis paar postkaarti kirjutada ja äkki need ka posti viia.

Uuh kui põnev värk.

Tegelt teha oleks veel: õmmelda, sorteerida, lugeda ja magada. Aga peamine on siiski hoiduda Angry Birds'i mängimisest.

Enne just vaatasin foorumist, et pühapäeval on Elva Rattamaratoni avatud raja sõit. Ja mul just oligi plaanis pühapäeval püüda iseseisvalt see rada läbi sõita. Ainult ma nüüd ei kujuta ette, kas ma pean kogu raja läbi sõitma (st vist 64 km) või kuidagi on olemas ka lühikese raja grupp. Kuigi, kui märgistus on väljas, siis pole probleem ka rada üksi läbida.

Eelmine nv oli Siimu klassi rattamatk Läänemaal. Läbisime 2 päevaga 143 km. Esimesel päeval 85 km, mis pidavat ka rattamatka rekord olema. Pühapäeval oli siis otsa ka veel Tallinna Rattamaraton Aegviidul, mis vist oli mu kõige edukam võistlus üldse. Eks ma pärast eriti süva-analüüsi oskan täpsemalt öelda.

Matk oli äge. Nt olid kaasatud kiirabi, Maxima suvepäevad, Matsalu kohalik Tarts (jube persoon).

Aga üks asi on vist kindel: ühelegi massiüritusele (Schilling, Positivus jne) me see suvi ei satu. Äkki isegi ühelegi proper peolegi mitte :-D Aga noh sporti saab sajaga.

Ja meil on majutus olemas!!!

Et siis päris hull, et me lä-he-me-gi ju!!!

Aa ja järgmine nv on siis Elva sõit ja ülejärgmine laupäev on Saaremaal Xdreami öine etapp. Muidu oleks pühapäeval Tallinnas ka üks võistlus, millest ma tegelt tahaks osa võtta (oleks esimene mnt rattaga võistus mul), aga noh see oleks vist ikka liiga hull, et öö otsa müttan metsas ja merel ja siis päeval lähen teen veel ühe mnt võistluse ka veel. Logistika Tallinnasse oleks veel omaette teema veel. Ja siis magan öö ja hommikul lähen lennukile. Öine Xdream on vist siiski veits karmim pingutus kui 2 päeva pidu ja rattast.

Nii et elu esimene mnt rattaga võistlus saab vist siiski olema Tartu Rattaralli kevadel.

gibberish about roosa

Täna oli vist siis ühe ajastu lõpp.

Nüüd off topic, aga Eesti Loto uues reklaamis sõidavad lapsed rattaga kiivrita!!!

Aga tagasi teemasse, siis nüüd tundub plaan teha järgmisi asju päris reaalne:

1) Siimu klassi rattamatk

2) Xdream Saaremaal

3) Inglismaa reis

Pole ime ka, et suvi nii kiiresti läheb, kui pm iga nv on mingi värk.

Kuna mul on juba paar nädalat olnud maailma ilusaim mnt ratas, siis olen ma sellega muidugi ka sõitmas käinud. Praegu kokku 277 km. Üks hommikune sõit veel ja ongi 300 km!

Pühapäeval sõitsin ma läbi raja, mida ma olin juba pm aastaid tahtnud sõita. Ja see oligi nii hea, kui ma arvasin.

Alguses sõitsin ma mööda Võru maanteed. Seal on super hea asfalt (kui linnast väljasõit siis välja arvata). Need kaks suurt veokit, mis must mööda sõitsid, tegid seda suunaga ja vastassuunas (Y). Sõitsin umbes 40 km kuni Konsumini, kus pöörasin paremale Cantervilla poole. Seda mõisa ja ümbrust olin ka juba päris pikka aega tahtnud lähemalt näha. Ilus oli küll.

Aga kõige suurema elamuse pakkus siiski Valgjärve tee. Kurvid-tõusud-langused. Mõnus oli ka see, et seal sõitis väga vähe autosid. Sai suurtest laskumitest ka peaaegu keset teed alla tulla ja mõne kurvi sirgemaks sõita.

Edasi läksin Otepääle (poodi) ja siis Pangodilt läbi ja tagasi Võru maanteele ja tagasi Tartu.

Kokku siis 100 km.

Aga meie pärijat on nüüdseks 4 korda poisiks peetud.

1) Esimene kord oli tegemist ausa eksitusega ja ma ei hakanud parandama ka. Tal oli nimelt seljas beezi-valge triibuline riietus. Tal on muidu pruunid oranzide lisanditega sandaalid ja suvekübarake on üldmuljena valge, pruunide-roheliste täppidega. Et noh võib poisiks pidada küll.

Aga ülejäänud kolmel korral on tal seljas ka miskit roosat olnud.

2) Oli seljas lõheroosa särk ja teksad. Siis viidati talle kui väikemehele, kes saalihoki palli keset autasustamist väljakule viskas. Arvati, et teksad on nagu poiste riietus.

3) Oli seljas roosa-sinise triibuline kleit ja sitsi-satsilised roosad püksid. Siis öeldi, et ta on "tore poiss". Mhmh.

4) Oli siis täna. Seljas ikka samad sandaalid ja müts, mis varemgi. Lisaks siis roosa t-särk ja kollased püksid. Maltšik mis maltšik.

Hakka või mõistma vanemaid, kes oma tütreid pealaest jalataldadeni roosasse riietavad.

gibberish about Xdream

Eelmine pühapäev oli Xdream Rõuges, mis on üks väga äge koht.

Olime tol päeval pea terve päeva pärijast eemal. Hoidjal lihtne ei olnud, sest R oli haigeks jäänud, mis tähendas suurel hulgal suurt virinat. Aga nüüdseks on vist traumad paranenud nii R-l kui hoidjal.

Aga Rõuge kandi loodus on ikka klass omaette. Ma kusjuures ei teadnudki, et seal sellised kanjonid on. Pm ronisime püstloodis looduslikust seinast üles. Võistlus ise kulges suht hästi kuni 3. punktini, mida me koos ülejäänud massiga otsisime vist alla tunni. Kreisi. Kaart oli kas meelega või meeletult vale. Leidsime selle punkti siiski lõpuks üles.

Võistluse kõige kriitilisem hetk oli Siimu ratta kolme kodara purunemine. Pm tiimist käisid läbi ka katkestamise mõtted, sest kui Siim oleks oma rattaga edasi sõitnud, siis oleks riburadapidi ka ülejäänud kodarad otsad andnud ja äkki miski jupp veel.

Pärast väikest (pikemalt ei saanud metsavahel seista, sest sääseparv oleks meid elusalt nahka pistnud) nõupidamist otsustasime korraldada pisikese rattaloterii, mille tulemusel mina kui tiimi kergeim liige sain sõitmiseks Siimu ratta, tiimi kolmas liige minu ratta ja loogiliselt järeldadas võttis Siim selle ratta, mis veel vaba oli.

Kuigi Siimu ratas tegi väga jubedaid hääli ja tagaratas käis "kaheksasse" ja ma eriti käike vahetada ei julgenud ja laskumisi võtsin rahulikult ja ebatasasemal maastikul ma jooksin, jõudsime me tervelt lõpuni.

Jooksu oligi sellel võistlusel kuidagi palju, aga see tunne võib tulla ka sellest, et me seda 3. punkti pidime pikalt otsima. Mul isiklikult tuligi tiimist vist kõige rohkem jooksukilomeetreid ja Siimul tuli kõige rohkem ujumismeetreid (ainukesena ka).

Huvitav oli see, et ma jõudsin joosta ja väga hästi jõudsin. Selline tunne oli, et energiat on küll ja veel. Isegi miskit ei hakanud valutama. Kui keegi mõni aasta tagasi oleks öelnud, et mina hakkan jooksma niimoodi, siis ma küll uskunud poleks. Või oleks öelnud, et ma mingitel võistlustel käima hakkan...

gibberish about ööuni

Kas on liiga naiivne loota, et üks korralik ööuni teeb kõik korda?

Kusjuures veider on see, et ma saan kogu öö magada, aga hommik saabub liiga ruttu.

gibberish about rattavärk

Üle-eelmine laupäev oli esimene Elion Estonian Cup etapp. Rõuges. Kohas, kus mul esimene aasta läks hullult hästi ja teine aasta halvasti (mul oli külm ja see keeras kogu mu sõidu tuksi). Seekord oli ilm hea. Stardikoridoris oli mul seljas pikkade käistega särk, rattasärk ja rattadressikas. Ilm ise oli jube tuuline - tuul puhus pm igas suunas. Samas vahepeal piilus ka päikest ja kuidagi oli nagu lootust ilusale ilmale, kuigi võistluspaika jõudes oli tunne, et miks küll peab külm olema, et kõik läheb ju halvasti (:-D) ja inimesi oli ka talvejopedes. Aga tänu heale õnnele õnnestus mul enne starti siiski rattadressikas kärutiimile anda ja pärast tuli välja, et ühest kihist riietusest loobumine oli väga tark otsus.

Sõit läks hästi. Pulss oli muidugi algul päris karm. Ma kunagi varem ei olnud rattavõistlustel pulsokat kasutanud ja nüüd siis sain teada, et kui mul pulss on nii 176-178, siis on täitsa norm sõita, aga kui nt 182 on, siis on noh veits raske või nii. Aga muidu ma ise arvan, et mul on täitsa ok pulss, isegi kui seda 220-miinus-vanus arvestada.

Aga jah - ratas lippas päris hästi. Omas vanuseklassis tulin kümnendaks. Ise olen väga rahul. Eriti kui arvestada, et tol nädalal olin ma konkreetselt null (0) trenni teinud ja haige olnud.

Ma sain isegi raja tehnilisemas osas (enne lõppu oli see) ühe minu taga singlil sõitnud mehe käest kiita, et osavalt sõidan. Hehee ja ma veel ütlesin, et ma ei oska enam üldse maastikul sõita.

Aga see pühapäev on siis etapp Rakkes, mis on Rõuge kõrval teine nö raske rada (tõusude ja tehnika poolest). Ma väga loodan, et ma sõidan Rakkes vähemalt pooltki nii hästi kui Rõuges.

Täna käisime Epuga isegi veits trenni tegemas (20 km). Ihastes. Mu arust oli sealsetes metsades päris hea sõita. Paar "ohtlikku" tõusu ja langust oli ka (NOT).

Kui kõik sujub, siis neljapäeval lähme Tartu Rattaralli lühikest rada sõitma. Elva-Pangodi-Tartu. 65 km. Tartu Rattaralli on muidu järgmine nv ja ma ka sõidan. Päev enne seda on see proffide linnasõit, mida on meie koduaknast väga hea jälgida. Kes ei usu, tulgu vaatama.

Selline võistlusgraafik siis.

Äkki varsti kirjutan meie Taani-reisist ka veits ja lisan pilte.

Aga muidu homme beebikino, ülehomme arst ja reedel vist taas beebikool.

Oh peakski igaks juhuks vaatama, et mis filmi homme näidatakse, et homme mingeid suuri üllatusi ei oleks.

gibberish about pärija sünnipäev

Eile hilisõhtul möödus siis täpselt aasta sellest elumuutvast käigust haiglasse, kust me lahkusime ühe hästi pisikese beebitüdrukuga, kes praeguseks on oma sünnikaalu vähemalt 3,5kordistanud.

Esimene suurem sünnipäevapidu sai läbi viidud pühapäeval, mil meile tulid külla vanavanemad, vanavanaema, vanaonutütar oma perega ja tädi. Meie pisike pärija sai tutvust teha temast vanuselt järgmise sugulasega, kellega ta oli tegelikult lähemalt tutvust teinud juba ka jõulude ajal. Sel korral oli siis pärija aktiivsem pool.

Sünnipäeval näidati suuremale avalikkusele oskust kallistada pehmemat laadi kingitusi (beebinukk, isetehtud nukk, lehm-padi) ja suurt rõõmu ratastel kastis sõitmisest (jutt pole siis jalutuskärust). Tundub, et sündmusega jäädi rahule, kuigi laps pole siiani saanud mitte ühtegi ampsu koogist, kuigi plaan oli selline. Samas täna saadi iseseisvalt kätte laualt saia. Suht sama ju.

Kui vanemad end kokku võtavad ja leiavad sobiva kuupäeva, siis peaks veel pidu saama.

gibberish about ma ei oska enam rattaga sõita

halb uudis on see, et beebikino piletihind on pm kahekordistunud

kreisi

eelmine reede käisime aga taas beebikoolis

seal oli üks lauluke sellest, kuidas hobused kappavad. hobuste kappamise häält tehti niimoodi suuga "klõksutades"

ja mis siis eile juhtus? R hakkas lihtsalt õhtul klõksutama nagu hobune kappaks. ?!?!

kreisi

see laupäev on esimene elioni sõit. Rõuges. käisime eile veits Toomemäel nö trenni tegemas. öeldakse küll, et ah see asi on nagu jalgrattasõit, et ühe korra õpid ära ja kogu elu oskad. aga nii ei ole tegelikult õige öelda ju. mina näiteks ei oska enam üldse rattaga sõita. maastikul siis. selline jänes on püksis, et jube kohe. õnneks Rõuge sõit on ca 9 km lühem kui 2009 ja nikerdamist vist peaks vähem olema. pm kahe talve ja ühe suvega olen maastikul sõitmise täiesti ära unustanud.

kreisi