gibberish about liigne agarus on ogarus

Juhhei, siit tuleb selle aasta postitus, sest no korra aastas ju võiks!

Ja muidugi läbisin ma jälle sisselogimise kadalipu edukalt (ainult mõned kinnituskoodid jne).

Tahtsin siia jagada seda: http://marathon100.com/uudised/vaata/olen-saanud-teada-et-mul-on-rohkem-sopru-kui-arvasin-kuid-minu-osalemine-seb-tallinna-maratonil-on-suure-kusimargi-all

Ehk siis jälle üks ületreenija - ja treeneriga ületreenija!

Kirjutab, et: "Sean endale pidevalt aina suuremaid eesmärke ja ei anna alla kui kuskilt valutab."

Oeh. 

Vot miks eesmärkide seadmine võib tegelikult halb olla. Seda siis, kui inimene ei suuda end vastavalt oludele kohandada ja punnib muudkui edasi - isegi läbi valu. Jah, ka mul on mõni trenn olnud valus, aga ma olengi siis trennidega tagasi tõmmanud ja lasknud kehal taastuda. Aga mul ei ole õnneks (?) kunagi olnud ka treenerit ja treeningkava, millest iga hinnaga kinni pidada. On harrastajaid, kellele treeneri olemasolu mõjub kuidagi nii, et nad tunnevad, et ma peavad ekstra "tublid" olema ja tegema kõike, mida treener ütleb ja treeningkava on nii püha, et sellest kõrvalekalded (st vähem tegemine) on välistatud. Unustatakse ära puhkus - asi, mis on arenguks väga oluline. Arvan, et pigem teeb harrastajale liiga üks liigne trenn, kui üks kavaväline puhkepäev. 

Nagu vanad eestlased on öelnud: liigne agarus on ogarus!

gibberish about 2016

Üks postitus aastas võiks ikka olla ju.
2016 on olnud päris tihe aasta :-)

gibberish about parool

Kuna ma ei olnud siia aastakse sisse loginud, siis läks päris kaua aega, et paroolimajandus korda saada. Õnnestus! Ja nüüd äkki leian ka aega siia ka kirjutada, sest tegelikult on nii tore tagantjärgi oma tegemistest lugeda.

Võistlusmuljeid olen vahepeal kirja pannud Endomondos. Pole vist mõtet neid sealt siia ümber kopeerida.

Hetkel olen kopsupõletikus R-ga kodune. Haigus arenes väga kiiresti.

Sellekevadised ilmad on olnud väga tuulised ja jahedad. Mõtlesin, et selline ilm oli tänavuse Hispaania kevade eripära, aga sama kordus ka Eestis.

gibberisg about naiste sport

EC Tallinna Rattamaratonil sõitis pikalt minu ees ca 4-5 meheline punt, ma neil tuules ei sõitnud. Möödusin neist ühe tõusu sisekurvis. Pundi esimene küsis kaaslastelt: "Kurat, kas sa tahaks, et sul SELLINE naine oleks?!"

SEE vist kompliment ei olnud.

Kuid nii võibki teatava grupi suhtumise naiste sporti kokku võtta. Oled tugev (või tugevam kui mõni mees) - ei ole sa õige naine. Oled nõrk (või nõrgem kui mõni mees) - oled mingi mõttetu könn.

Naiste spordi suhtes võiks olla rohkem toetavust - ja seda mitte ainult meestelt. Vahel võivad just teised naised olla need, kes kaasnaissportlast/harrastajat teadlikult või kogemata maha teevad. Ja ei ole ka mina täiesti "puhas poiss" (või nii ma ise olen tunnetanud - ei tea, kas mõni on ka seda isiklikult tunda saanud), aga ma püüan end parandada.

Sel nädalal käisin korra üksi minu tavapärasest trenniajast hoopis ebatavalisemal ajal rattaga sõitmas. Tunne oli utreeritult selline, et kõik naisevõtu eas noormehed käivad just sel ajal sõitmas. Või noh 2 vähemalt. Esimene pm kutsus koos trenni, kuid mul ei olnud too päev nii pikka trenni plaanis. Teisest sõitsin Ülenurme tõusul mööda. Ta sõitis järgi ja kõrvale ning uuris, et kes siis temast niimoodi mööda põrutab (sõbralikult) ja et kas ma ikka Tartu Rattarallile kah tulen.

gibberish about endomondo ja kalorid

Endomondost on arvatavasti kuulnud kõik tervisespordiga tegelevad või ka lihtsalt end vähegi aktiivsemalt liigutavad inimesed. Endomondos on väljakutsed (challanges), mis sisuliselt on mingi näitaja kogumise võistlused. Nt kes läbib suvel kõige rohkem kõndides kilomeetreid või kes jookseb ühe km kõige kiiremini.

Vahel (peamiselt kuu alguses) kutsub Endomondo kasutajaid väljakutsetega liituma. Olen Endomondo kasutaja olnud juba mitu aastat ja viimastel kuudel panin tähele, et sisuliselt kõik naistele suunatud väljakutsed on kaloripõhised. Ehk et kes kulutab nt märtsis kõige rohkem kaloreid. Mina nendega kaloriväljakutsetega liitunud ei ole ja ei kavatsegi liituda. Ma ei ole üldse kalorisportlane ja ma sain oma tuttavate seast kinnitust, et ma ei ole ainus. Ma ei tee trenni selleks, et kaloreid kulutada. Kaloripõletus trenni ainsa eesmärgina tundub mulle eriti nüri ja mitte eriti eesmärgistatud tegevus. Kalorikulu on ju lihtsalt midagi, mis trenniga kaasneb ja mitte eesmärk omaette.

Kui eesmärgiks on saledam keha, siis see põletatud kalorite lugemine ei vii sihile, kui see sama kaloripõletaja vaatab, et ohjee põletasin trenniga 600 kalorit ja nüüd on need eilsed siidrid tasa tehtud ja homme põletan veel 500, siis saab õhtul pool liitrit jäätist süüa!

gibberish about petja-sündroom

On päris veider tunne, kui ema on minust positiivsem mõne olukorra või uue võimaluse suhtes.

Meenub Kaja Kallase hiljutine intekas ajakirjas Anne&Stiil. Ehk - mida sa teeksid, kui sa ei kardaks? Ja et naiste seas on levinud petja-sündroom, mis tähendab seda, et naine ei usu, et ta on tegelikult ka hea-tore-tark-vms. Selle asemel usub ta, et jess seekord suutsin nad ära petta, et ma olen hea-tore-tark-vms.

Lemmik juba pikemat aega - Foxes. Kui see tsikk peaks kuskile Eesti lähedale esinema tulema, siis minek!

Peab puhkama ja veel rohkem töötama. 

gibberish about 2014

What does next year have in store for me? – Feist - Inside and Out

What's my love life like? – Foxes - Beauty Queen

What do I say when life gets hard? – Foxes - Let Go For Tonight (Fred Falke Remix)

What do I think of on waking up? – Rusko - Hold On ft. Amber Coffman

What song will I dance to at my wedding? – Arctic Monkeys - Do I Wanna Know (ajee!)

What do I want as a career? – Woodkid - I Love You (Brodinski Rmx) (wth?!)

My favorite saying? – Foxes - White Coats

Favorite place? - Duke Dumont - Need U (100%) feat. A*M*E

What do I think of my parents? – Arctic Monkeys Do I Wanna Know 

What's my porn star name? – alt-J -Breezeblocks 

Where would I go on a first date? – alt-J - TEST TRACK (hahaa, tegelikult on loo nimi Something Good)

Drug of choice? – alt-J - Fitzpleasure

Describe myself. - Mumdance Feat Esser - Battle (Wookie Cover)

What is the thing I like doing most? – The Titels - Flame

What is my state of mind like at the moment? – Tommy Cash - GUEZ WHOZ BAK (ajee!)

How will I die? – alt-J - TEST TRACK (tegelikul ton loo nimi Something Good)

Jokker - polnud rohkem lugusid :-D

Minu Soundcloudi laikide põhjal. Ajakohasem muusika. IPodi laulud kippusid eelmise aasta lauludega kattuma.

gibberish about 2014

What does next year have in store for me? – Lilly Wood & Prick - Hymn To My Invisible Friend

What's my love life like? – Actress - Caves of Paradise (hahaa)

What do I say when life gets hard? – Django Django - Default

What do I think of on waking up? – Japandroids - Continuous Thunder

What song will I dance to at my wedding? – Ian Brown - So High

What do I want as a career? – Ian Brown - Vanity Kills (hahaa)

My favorite saying? – Japandroids - The Nights of Wine and Roses

Favorite place? - Lilly Wood & Prick - Cover My Face

What do I think of my parents? – Burial - Loner

What's my porn star name? – The Shoes - Cover Your Eyes (hahaa)

Where would I go on a first date? – Django Django - Life´s A Beach (hahaa)

Drug of choice? – Ian Brown - Crowning Of The Poor

Describe myself. - Hot Chip - Motion Sickness

What is the thing I like doing most? – Actress - N.E.W.

What is my state of mind like at the moment? – Ian Brown - Marathon Man

How will I die? – Ian Brown - By All Means Necessary

Jokker - Hospitality - Sleepover

Valikus oli mu iPod, kus on mul väga vähe mussi. Väga vähe suht "vananenud" mussi.

gibberish about esimene jaanuar 2014

1. jaanuar 2014

Eile käisime TriSmile kokku kutsutud grupisõidul. Meie sõitsime tunnikese, mõnedel oli aega ja sooja kolmeks tunniks. Mõne rattasõidu võiks veel jaanuaris teha :-)

gibberish about Pekist Priiks 2013

Pekist Priiks 2013.

Võib-olla, et kummalise nimega üritus, aga tore üritus. Eelmise aastaga võrreldes olid olud väga vastandlikud. Mullu oli maas lumi, temperatuur oli madalam ja oli tükk tegu, et kiilasjäistel kõrvalteedel üldse püsti jääda. Sel aastal aga olid plusskraadid, veits pori ja tuul. 

Püsisin algusest lõpuni 6 min/km jooksu grupis. Võrreldes eelmise aastaga finišeerus sel korral (minu arvestuste järgi) kolm (3) naisratturit rohkem kui mullu ehk siis mina + 3. Võib-olla teen kellelegi liiga ja oli veel naisrattureid :-D.

Tempomeister päris täpne ei olnud ja jooksutempo päris 6 min/km ei olnud - oli kiirem.

Kokkuvõtlikult kõik sujus. Kuskilt valutama ei hakanud. Olen vist oma põlved ja puusad varasemaga võrreldes tugevamaks saanud. Metsapeatustega maha ei jäänud. Esimene kahest oli valehäire ja seejärel õnnestus mul ka üks 5 min sats 5 min/km pundiga joosta, kus tempo tundus pm sama kiire olevat kui 6 min/km pundis, ja sinna otsa kohe ka 6 min/km jooksuots. Pm kogu matka ma sõin ja jõin, sest olen varasemast õppinud, et muidu saabub haamer. Viimases TP-s äkki oleks võinud jooki tankida kaasa, aga jook oli väga külm ja sain ka ilma lisatankimiseta lõpuni (viimased ampsud olid äkki veits kuivad). 

Pulss samas oleks võinud madalam olla, aga no aeglasemalt ka poleks tahtnud seda retke läbi teha.

Päeva kõige raskem osa oli tegelikult üldse rongile ja üritusele jõudmine. Öösel magasin väga halvasti. Rongile ma jooksin jope eest lahti ja kott asjadega õlal (saunas selgus, et olin kõik pesemisasjad ja rätiku maha unustanud). Pm olin viimane, et kes rongi astus. Kui rong poleks kõige viimast järgi oodanud, siis olekski vist viimane olnud. Aga noh sooja sai sisse.

Võrreldes eelmise aastaga ca 45 minutit kiiremini. Aga võrdlus eelmise aastaga pole väga kohane (kiilasjää ja lumi...ja lõpus 10 km ma ukerdasin üksi lumes). Maratoniaeg oli 18 mintsa kiirem. Ma päris täpselt ei mäleta muidugi, kas ma eelmisel aastal kella ja telefoni panin vahepeal kinni - sel aastal igal juhul mitte. 

Seltskond oli tore - ühtegi naist mul naisratturiks või veel "hullem" naismaastikuratturiks keerata ei õnnestunud :-D. Aga väga äge ikka, kui palju tugevaid ja sitkeid naisi on olemas.  Ja noh mehed olid ka tublid :-D.

gibberish about tänulik

Hakkasin kappi koristama ja before I knew it - õmblesin oma vanast kampsunist nukule uue kampsuni #diy

Olemegi viimasel ajal kodus ümberkorraldusi teinud. Võtsime kaua hoogu, et lõpuks mööblit juurde osta ja osa mööblit ümber tõsta. Kui nüüd kõik asjad kummutitesse paika saaks, siis äkki püsiks kord ka paremini ja ma leiaks oma riideid ja muidu asju paremini üles. Lõpuks on meil ka diivan. Köögimööblist veel unistan. Aga muidu olen väga tänulik, et meil niigi palju mööblit on - eriti algusega võrreldes :D

gibberish about Tartu Poolmaraton

Kõigepealt - väga äge, et Tartus viimastel aastatel (või õigemini viimasel paaril aastal) nii palju jooksuvõistlusi korraldatakse! Minu jaoks väga mugav - ei peagi kuhugi eraldi autoga kohale sõitma.

Eelmisel sügisel jooksin Tartu Sügisjooksu raames 10 km. Sel sügisel lisati kavva ka 21,1 km ja kuna ma polnud nö puhast poolmaratoni seni jooksnud, siis oli valik lihtne.

Plaan oli joosta ca 1:50 (nagu kevadel Otepäält Elvasse poolmaratoni aeg tuli - samas see oli maastikul üles-alla). Aeg tuli isegi paar minut alla 1:50. Kuid kuna ma pm alla poole maast vaevlesin räige puusavalu käes, siis ma tean, et ma saan paremini ja jooksu veel maha ei saa jätta :( :D

Puusavalu tekkimises kahtlustan ma seda, et raja esimeses pooles tuli päris palju äärekividest üles-alla joosta ja paremat jalga/puusa põrutada. On kuskil mõni poolmaratoni võistlusrada, mis enamikus katteta teel kulgeb ja seetõttu vähem põrutab?

gibberish about Haanja100

100 km ja 7:06. Haanja kõrgustikus. 

Kohtade mõttes oli tulemus täitsa ootuspärane ja pm tavaline minu tulemus.

Rajale minnes mingit erilist hirmu ei olnud - olen ennegi pikki võistlusi teinud (Xdreamid 2009 ja 2011). 

Püüdsin küll vältida seda, mis on ennegi sõitu/trenni häirinud - liiga palju riideid ja seetõttu palav, aga päris ei õnnestunud. Esimeses TP-s siis kulutasingi aega ümberriietumisele.

Karjamõisa TP-s nosisin oma batooni sealse ainukese tugitooli peal mugavalt istet võttes (mõeldud oli see tool liidrile, aga tal polnud aega TP-s passida). Kolmandas TP-s täitis K mu geelikotti ja toppis vorstikesi suhu ja taskusse. Viimases TP-s jõin megakiiresti koola ära ja jätsin arbuusi puutumata ja kütsin edasi, sest räägitud oli, et viimased 20 km on allamäge kruus ja lihtne. Kruusaosa lõpus jõudsid mõned arbuusi söönud isikud TP-st mulle järgi. Sillatunneli juures ootasin kedagi, kes mu ratta seinast üles aitaks - ka puhanuna ma vist ei oleks sellega hakkama saanud (nõrk noh). Ja siis läks nagu raskeks - ju see üks kofeiiniga geel ei saanud hästi läbi teiste tavaliste geelidega. Nägin silti, mis kuulutas, kui palju lõpuni on. Ma lootsin, et 1 km, sest jõudu oli mul täpselt nii paljuks. Aga krt - 5 km veel. Finišis selguski, et rada oli hoopis 103 km. Ma olin ju oma jõuvarusid siiski 100 km peale jaotanud :-D hahahaa.

Sõidukirjelduses siis põhirõhk TP-del (väga olulised kohad ikkagi!) ja sellel, kui vist raskeks läks :-D Mis sellest, kui kerge on, ikka rääkida. Ega Haanja100 pole mingi TRM, kus kõik on ülivõrdes ja igaüks saab hakkama ja keegi ei kuku ja ülipositiivsuse laks noh. Mitte, et Haanja100 poleks ülivõrdes ja ülipositiivne ja kõik ei kukugi ja suht kõik kohaletulnud saidki hakkama (mõni pidi ainult nt vahepeal käima Võrus uut tagajooksu ostmas või pärast kukkumist laskma pabersalvrätte ninna toppida), aga sellist videot nagu Tartu Maratoni nelikürituse lõpupeoks kokku pandi, Haanja100-st küll ei teeks. Samas kui tegelikult lõpetab TRR-l ja TRM-l suhtarvuliselt tõenäoliselt rohkem inimesi haiglas või veel fataalsemas kohas kui seda juhtub Haanja100-l. Võib-olla räige spekulatsioon, aga võib-olla mitte. 

gibberish about Tartu Rattamaraton

TRM´i hullus läbitud. Kuna eelmise aasta tulemus oli haamri tõttu päris piinlik, siis startisin suht massi keskelt. Kõige suurem eesmärk oli läbida rada niimoodi, et ma jälle ei saaks haamrit. Seekord siis sõin enne võistlust ja võistluse ajal korralikult ning kõik läks õnneks. Eelmise kahe aasta haamri kohas vaatasin, et ohoo päris hea - ei kukugi ma ära vaid pigem hakkan juba ärakukkujate arvel kohti võtma. Nii hea tunne oli keerata ühele kruusasirgele, kus ma eelmine aasta konkreetselt surin, ja sel aastal olin veel täitsa löögivalmis ja vahetasin ainult enda jõu pealt grupigi kiirema vastu. Palu punktiks oli selge, et nüüd ainult lõpuni! Sain Siimu käest uue pudeli, kust ma väga enam juua ei võtnudki ja kütsin lõpu poole. Gruppe enam polnud ja igaüks võitles enda eest. Kõige suurem lõpuskalpidevõtja ma polnud, aga paarkümmend tükki ikka.

Rajal öeldi kohaks nt 860, aga seda siis tervele grupile. Finišis Siim küsis, et noh mis arvad, mitmes olid. Mina, et midagi kaheksasajaga (nagu see oleks midagi hästi loomulikku ja loogilist). Selgus, et olin 808. Mina, et ok ja päris hea. Nüüd olen hakanud mõtlema, et vabšeeee hästi läks tegelikult ju. 89 km-l oli üle 3000 startija. Kui mul neid kahte mega-haamri kogemust ei oleks olnud, siis äkki oleks veel julgemalt ja sildupõletavamalt sõitnud. Pm koht oligi see, mis olema pidi: 500 maastikuratturit+300 mntratturit :-D

Sellele "aga mis siis oleks olnud kui ma ka oleks saanud esireast eliidiga startida" ma tõsiselt ei mõtle. Stardigrupp ei sõida, sõitja sõidab. Ka tagant startides oli mu ajaline kaotus X-le sama, mis ka siis, kui me oleme kõrvuti startinud.

Rada ise oli tõeline tolmuahvi liivaralli. Ma olen väga rahul endaga, et ma liivas hakkama sain. Eriti sellises liivas, mis megakiire laskumise all üllatas. Ühe korra sõitsin suure hooga kraavi ka (püüdsin rajal liiva vältida) - kuidas ma sealt ratta seljas tagasi teele sain, on täitsa ulme.

gibberish about reieriiv

Tegelikult peab kohe pärast võistlust oma mõtted kirja panema.

Ma ausõna ei ole vahepeal niisama teki alla passinud.

Pm vist see hooaeg on olnud vähemalt sama tihe kui 2009, kui ma tegin EEC, Xdream, osaliselt Kolmapäevakud ja TRR ja TRM ja mõned krossid ka sügisel.

SEC-s on suht tõusvas joones läinud, kui välja arvata Tallinna Rattamaraton, kus võistlesin palavikus. Rakkes oleks võinud ka paremini minna, kuid jälle oli kerge palavik ja eelmisel päeval olin teinud elukukkumise ja reieriivimise.

Järgnevalt siis väike kronoloogia:

.

Ca tunnike pärast seda, kui ma jäin napilt Elva triatlonil poodiumilt välja, sest kukkusin ca 30 km/h pealt külglibisemisse. Enam väga väikestele võistlustele ei kipu, kus arvatakse, et võistleja ise teab, kust rada läheb.

Kaks (2) päeva pärast kukkumist olin selline. Sellise jalaga ma siis pm võistlesingi Rakkes. Hea, et hommikul rattapüksidki jalga sikutada oli võimalik.

Nädal pärast kukkumist olin joonel Tour de Rõugel. Seal sain ka paremale jalale täkke külge. Pm alates triatloni kukkumisest kukkusin 4 nädalat järjest endale jalgadele erinevaid täkkeid. Tour de Rõugel võistlesin taas palavikus. Seekord kolm (3) päeva jutti. Ei ole päris normaalne. Rohkemaks, kui kolmas koht ma võimeline ei olnud.

Kuu möödas reieriivimisest. Armid jäävad. Mõni laseb teha tätoveeringu, mõni lihtsalt kukkub miskit põnevat ihule.

Vasak käsi oli selline. Künnarnukile jäi arm.

Selline on riivitud lenksupael. Täitsa pael.

See on ikka täielik jama, et modellidel nö ei tohi olla lihaseid.

gibberish about SEC Rõuge Rattamaraton

Lühidalt - elu parim koht. Võtsin natuke rahulikumalt, sest muudkui räägiti, et raske rada jne.
Tegime proovisõidu ka. See oli päris raske. Oli kuum ja kuna olime tunduvalt aeglasemad kui võistlusel, siis sääsed sõid hoolega. Rada oli hea - minimaalselt kruusa/asfaltit. Tagantjärele tarkusena  - oleks võinud ikkagi rohkem pingutada ja mitte karta, et ma väsin ära.

gibberish about Tartu Rattaralli 2013

Kolmapäeval oli mul kõige muu kõrval jälle palavik. Seetõttu ei läinud ma ka pühapäeval TRR´ile just võidumõtetega. Startisin koos S ja K ning ka P oli päris läheduses. Proovisin, et kuidas ma K sabas stardi ära püsin, sest teadsin, et tal oli plaanis hullu panna. Üllatuseks püsisin täiesti eeskujulikult ja nii me ühte gruppi maandusimegi. Sõit oli viisakas ja turvaline. Uskumatu, et nii saab TRR´i kohta öelda. Minu grupis oli ainult kaks nö olukorda - üks kord hakkas üks vend minu ja kõrvalsõitja vahelt läbi trügima (olin veits kuri ja tema arvas, et aeglased võiks üldse ääres sõita :-O) ja teisel korral sõitis üks tüüp P-le tagarattasse (nii juhtus P-l ka eelmine aasta), aga õnneks keegi ei kukkunud. Grupp oli meil muidu hiiglaslik ja sõita lihtne.

Otepääl tõmbasin ära kõrvale boksi ja pärast seda läks pm soolosõiduks. Tee Otepäält Pangodisse oli pm sama tüütu ja tuuline kui mullu. See aasta ma isegi olin natuke rõõmus, et lühikese maa sõitjad välja ilmusid - oli vähemasti kellega koos sõita (isegi kui nad just kõige sirgemad sõitjad ei olnud). Pangodis tegin veel ühe TP pausi.

Ülejäänud rajal kulutasin end veelgi (just tõusudel) ja ei viitsinud grupis sõita. Hõigati küll, et tüdrukud ei vea.

Kui peaksin veel TRR-le minema, siis kahe pudeliga ja mitte ühtegi TP peatust ma enam ei plaani teha. Väga loodan, et tuleb üks kord ka selline TRR, kui ei ole megakuum ilm.

Tulemusega olen pm rahul. Imestan isegi, et kaotus nö minu grupile tuli ainult 5-10 mintsa (olenevalt sellest, millisse juppi ma grupist oleksin sattunud). Samuti olen rahul sellega, et vaimne pinge grupis sõitmisest ei tulnud seekord üldse kimbutama. 

gibberish about Kambja TT

Kolmapäeval olin kodus tervisepäeval ehk jummala audis. Haige peaga olin aga end esmaspäeval reganud kolmapäevasele Kambja TT-le. Ideaalis oleks olnud norm TT-le rattaga kohale sõita, aga minu olukorda arvestades otsustasin auto kasuks.

Starti ootasin ca 1 h, kuigi ma olin kohal juba pm ürituse alguses. Enne veel möödusin autoga RTR rattagrupist, et enne neid regatud saada. Kuigi ma nats kahtlustan, et nemad kõik olid juba eelregatud. 

Kuna olin haige, siis mingit hullult head tulemust tulla ei saanud ju. Eelmise aastaga võrreldes parandasin nats oma aega. Eelmise etapiga võrreldes oli kaotus võitjale väiksem (too etapp oli muidugi mingi eriline ebaõnnestumine ka - eelmise aastaga võrreldes olin 2 min aeglasem).

Tiimile vist õnnestub alles siis punktid ära tuua, kui keegi meist puudub.

gibberish about SEC Tallinna Rattamaraton

Kõrvemaale saabusin Tartu Jooksumaratonist katkiste jalgade ja haigena. Kõrvemaalt lahkusin palavikus ja kerge hingamisraskusega.

Kõrvemaal oli kuum. Kuum on mulle ok, st mul pole kuumas kuidagi eriliselt raske. Seekord aga oli sõit kuidagi õige minekuta. Sõidu ajal mõtlesin, et süüdi on jooksujalad, haigus (kurguvalu, nohupoiss ja vist siis oli ka juba köha moodi asi) ja muidu väsimus. Kui pärast sõitu kodus selgus, et mul on palavik, sain aru, miks mul kuidagi eriliselt raske ja kuum oli olnud. Pm 30 km enne lõppu hakkasin endale sisendama, et ma sõidan lõpuni ja jõuan lõpuni. Kümme km enne lõppu tuli teine haamer. Ja kolm km enne lõppu kolmas haamer. Lõpupoole siblisin ja pusisin - õnneks ümberringi enamuses poolmaratoonarid. Ca km enne lõppu läks üks täisdistantsi naine kah mööda, aga suht loomulik oli, et läks - tal oli varem kumm katki läinud (Furious Fred muidugi!!!) ja ta ilmselgelt oli tol päeval paremas hoos (eks oli seal harjutamas kah käidud).

Kõigi nende haamrite ja palaviku peale isegi hästi läks. Hansgrohe km-l olin muidugi uskumatult aeglane.

Finišis olid mul elus teist korda hingamisraskused. Esimesel korral ma kukkusin rinnakorvi peale. Seekord tõmbas lihtsalt  istudes hinge kinni ja ei saanud rääkida. Ju see oli kurguvalust, köhast ja ju bronhid olid ka pekkis.